Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Lähen vaktsineerima

Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.

Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.

Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.

Loe edasi

Gripiblogi, 45. nädal: kolmandik haigestunutest on lapsed

12. Nov 2020

pilt: tabletid ja kraadiklaas

Perioodil 1.-7. november pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2 892 inimest, kellest ligi 1000 pöördumist on seotud laste haigestumisega.

 

Eestis pole veel kinnitatud ühtegi gripiviirust, kuid jätkuvalt kasvab ägedate respiratoorsete viirusnakkuste tõttu arsti poole pöördumiste arv. Jätkuvalt esineb kõige enam rinoviirust.

Tallinnas on registreeritud pöördumiste arv nädalaga tunduvalt kasvanud. Lisaks Tallinnale on kõrge hingamisteede viirusnakkuste registreerimise näitaja ka Tartumaal ja  Ida-Virumaal.

 

Haigestumine Euroopa regioonis

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel oli Euroopa Liidus grippi haigestumise intensiivsus jätkuvalt madal. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on gripiviiruse suhtes testimiste arv tõusnud. Perioodil 12-25 oktoober tehti 95 riigis 94241 gripiviiruse testi, millest 140 osutusid positiivseks. Nendest 80 moodustavad A-gripiviiruse (peamiselt H3N2 tüvi) ja 60 B-gripiviiruse (peamiselt Yamagata tüvi). Sellest võib järeldada, et haigestumine gripiviirusse on langenud, mida saab seostada COVID-19 viiruse vastaste tõrjemeetmete laialdase rakendamisega.

 

Terviseamet soovitab viirusnakkuste põdejatel jääda koju ja ennast terveks ravida, kuna haigestunu võib teisi nakatada kuni seitse päeva. Haigena tööl/koolis/lasteaias käimine kurnab ka organismi. Köhides ja aevastades tuleks nina ja suu salvrätiga katta ning vältida silmade puudutamist. Pea meeles pesta tihti käsi. Ela tervislikult - maga piisavalt, ole füüsiliselt aktiivne, väldi stressi, joo piisavalt vedelikke ja söö täisväärtuslikku toitu.

 

Ülemiste hingamisteede viirusnakkuse tunnused on üldjuhul nohu, köha, kurguvalu ja palavik. Paljudel juhtudel põetakse haigus läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Kliinilise pildi järgi, millise konkreetse viirusega tegu, on raske eristada. Selle saab täpselt kindlaks määrata vaid viroloogialaboris. Üldjuhul piirduvad haigusnähud ülemiste hingamisteedega - nohu, köha ja väike palavik. Kuid nagu gripi puhul võib ka paragripi, RSV ja adenoviiruste nakkuse korral tekkida kopsupõletik. Sümptomid võivad ulatuda ülemiste hingamisteede põletikust kuni kopsupõletikuni, eriti lastel. Spetsiifiline ravi puudub. Vajadusel kasutatakse haigusnähte leevendavat, toetavat ravi - palaviku alandamine, valuvaigistid, rohke vedeliku joomine, hingamist kergendavad ravimid.

 

Rinoviirustele on iseloomulikud aevastamine, nohu, vahel esineb ka valulik kurk. Lastel võivad lisanduda köha ja palavik. Rinoviirused on umbes 30-40% täiskasvanutel esinevate nn külmetushaiguste põhjuseks.