Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Lähen vaktsineerima

Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.

Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.

Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.

Loe edasi

Gripiblogi, 43. nädal: viirustesse nakatunutest on kolmandik lapsed

29. Okt 2020

pilt: tabletid ja kraadiklaas

Perioodil 19.- 25. oktoober pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole  2358 inimest, kellest kolmandiku moodustasid lapsed.

 

Eestis ei ole käesoleval hooajal ühtegi gripiviirust laboratoorselt kinnitatud. Jätkuvalt on domineerivaks viiruseks rinoviirus. Lisandunud on ka adenoviirused. Maakondade lõikes väga suuri erisusi ei ole. Suurim ülemiste hingamisteede viirusnakkuste registreerimise arv on jätkuvalt Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Ida-Virumaal. Hiiumaal ei ole Terviseameti andmetel registreeritud mitmel nädalal veel ühtegi respiratoorsete viirusnakkuse juhtu.

 

Haigestumine Euroopa regioonis

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel oli Euroopa Liidus grippi haigestumise intensiivsus madal. Püsivat gripiviiruse levikut ei ole veel täheldatud üheski riigis.

 

Terviseamet soovitab viirusnakkuste põdejatel jääda koju ja ennast terveks ravida, kuna haigestunu võib teisi nakatada kuni seitse päeva. Haigena tööl/koolis/lasteaias käimine kurnab ka organismi. Köhides ja aevastades tuleks nina ja suu salvrätiga katta ning vältida silmade puudutamist. Pea meeles pesta tihti käsi. Ela tervislikult - maga piisavalt, ole füüsiliselt aktiivne, väldi stressi, joo piisavalt vedelikke ja söö täisväärtuslikku toitu.

 

Ülemiste hingamisteede viirusnakkuse tunnused on üldjuhul nohu, köha, kurguvalu ja palavik. Paljudel juhtudel põetakse haigus läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Kliinilise pildi järgi, millise konkreetse viirusega tegu, on raske eristada. Selle saab täpselt kindlaks määrata vaid viroloogialaboris. Üldjuhul piirduvad haigusnähud ülemiste hingamisteedega - nohu, köha ja väike palavik. Kuid nagu gripi puhul võib ka paragripi, RSV ja adenoviiruste nakkuse korral tekkida kopsupõletik. Sümptomid võivad ulatuda ülemiste hingamisteede põletikust kuni kopsupõletikuni, eriti lastel. Spetsiifiline ravi puudub. Vajadusel kasutatakse haigusnähte leevendavat, toetavat ravi - palaviku alandamine, valuvaigistid, rohke vedeliku joomine, hingamist kergendavad ravimid.

 

Rinoviirustele on iseloomulikud aevastamine, nohu, vahel esineb ka valulik kurk. Lastel võivad lisanduda köha ja palavik. Rinoviirused on umbes 30-40% täiskasvanutel esinevate nn külmetushaiguste põhjuseks.

 

Adenoviirusest põhjustatud haigus võib kulgeda sarnaselt teiste hingamisteede haigestumistega, kuid sellega võivad kaasneda ka silmapõletik, seedehäired ja kõhuvalu.