Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi
Reisivaktsineerimine ja profülaktika

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Loe edasi

Gripiblogi, 2020 aasta 1. nädal: Eestis ringleb kolm gripiviiruse tüüpi

08. Jaan 2020

gripp

Aasta esimesel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2462 haigestunut, neist 151 inimesel diagnoositi ka gripp. Ligi pooled ehk 48 protsenti pöördunutest olid lapsed.

 

Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole pöördunud inimeste arv kasvas aasta viimase nädalaga võrreldes 74 protsenti, grippi haigestunute arv langes 29 protsendi võrra.

 

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnul saab väikest ambulatoorsete pöördumiste arvu jätkuvalt seostada pühade ning koolivaheajaga, mistõttu  inimesed ei pruugi pöörduda haigestumise korral kohe arsti poole. Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu registreeritud andmete põhjal saab grippi haigestumise intensiivsust hinnata veel madalaks, gripilevikut aga püsivaks ja  laialdaseks. Haigestumine on tõusutrendil.

 

Tüpeeritud gripijuhtudest 38 olid A- ja 36 B-gripiviirus, enamus gripijuhtudest kinnitati laboratoorselt haiglate erakorralise meditsiini  osakondades.

„Kõige rohkem on kasvanud haigestumus laste hulgas, mis on hooaja algusele iseloomulik, sest reeglina haigestuvad esmalt enim lapsed,“ ütles Sadikova, kelle sõnul püsis haigestumus varasemate aastate samade perioodidega võrreldes keskmiselt 25 protsendi võrra madalam.

 

Hooaja algusest on hospitaliseeritud 61 patsienti, üle 90 protsendi haiglaravi vajanutest on olnud lapsed. Peamiseks haigestumise põhjustajaks on praegu gripiviirused.

 

Täpsemalt määratleti 8 A-gripiviirust, nendest kaks olid  A gripiviiruse A(H3) ja kaks A(H1N1)pdm09 tüved.  Alatüüpeeritud B-gripiviiruse puhul oli tegemist  B gripiviiruse Vicrtoria-tüvega. „Seega ringlevad  Eestis üheaegselt kolm gripiviiruse tüüpi: üks B ning kaks A gripiviiruse alatüüpi,“ ütles Sadikova.

A gripiviiruse alatüübiga H3N2 seotud grippi haigestumisi loetakse raskemaks vanemaealistele viirusest tingitud kõrgenenud tüsistuste ning suremuse ohu tõttu, kuid A-gripiviiruse alatüübiga (H1N1)pdm09 ja B-gripiviirusega on täiendavalt ohustatud lapsed vanuses kuni 5 aastat ja rasedad, sest neil on suurem raskekujuliste haigusvormide tekkimise oht.

 

Paljudel juhtudel põetakse gripp läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Nii-öelda „püstijalu“ grippi põdev inimene võib aga levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks. Samuti on sellisel juhul suurem risk saada tõsiseid tüsistusi.

 

Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt meetrist distantsi. Aevastades või köhides tuleb suu katta taskuräti või selle puudumisel varrukaga. Haigena tuleb püsida kodus. Kindlasti ei tohi haigustunnuste ilmnemisel külastada haiglaravil olevaid lähedasi ega peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed.

 

Parim viis grippi haigestumist vältida on end gripi vastu vaktsineerida. Vaktsineerida saab end endiselt nii perearsti juures kui vaktsineerimiskabinettides. Kindlasti peaksid vaktsineerimise peale mõtlema riskirühma kuuluvad inimesed, sest riskirühmade puhul võib gripi põdemine mööduda väga raskelt ja lõppeda ka surmaga.

 

Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta, gripi vastu võib vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida alates kuuendast elukuust. Gripi puhul kuuluvad riskirühma eelkõige väikelapsed, eakad, kroonilised haiged ja inimesed, kes oma töö tõttu puutuvad kokku mitmete võõraste inimestega.