28. aprill 2022
16. nädalal (18-24.04.2022) pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 4390 inimest, neist 34,1% olid lapsed. Võrreldes eelmise nädalaga kasvas arstide poole pöördunute üldarv 30% võrra.
Grippi haigestumine kasvas jätkuvalt, kuid juurdekasv on aeglustumas, moodustades sel nädalal 16%. Laboratoorselt kinnitati möödunud nädalal 1 736 A-gripiviirust, mida on 11% rohkem kui nädal varem. Kõige rohkem kasvas haigestumus vanemaealiste seas (66,5% võrra). 70–79-aastaste hulgas haigestumine kahekordistus.
Gripi tõttu hospitaliseerimiste arv suurenes ca 15% võrra. Suurenes vanuses 60+ inimeste hospitaliseerimine, moodustades 30% haiglaravi vajanutest.
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal gripiviirusega haiglaravi 29 patsienti. Terviseametile laekunud andmete põhjal on intensiivravi vajanud kolm inimest vanuses 17–71. Kahel inimesel olid rasked kroonilised haigused. Info vaktsineerituse kohta puudus.
Hooaja algusest on täpsustatud andmetel hospitaliseeritud raske gripi või gripiga seotud pneumoonia tõttu 224 patsienti.
Käesoleva hooaja jooksul on gripist tingitud tüsistuste tõttu surnud kolm inimest. Kõik olid üle 70-aastased, tõsiste kaasuvate haigustega ja gripi vastu vaktsineerimata.
Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud 9 965 gripijuhtumit. Terviseameti andmetel ringleb Eestis A-gripiviiruse alatüüp (H3).
Haigestumine Euroopas
Grippi haigestumus on laialdane ka mujal Euroopa liikmesriikides, peamiselt Euroopa lääne- ja keskosas. Haigestumus on kõrgem ja jätkab kasvamist Hollandis, Hispaanias, Poolas, Luksemburgis, Norras, Prantsusmaal, Šveitsis, Itaalias ja Serbias.
Registreeritud on nii A- kui ja B-gripiviiruseid. Gripiseirevõrgustiku andmetel on Euroopa regioonis domineerivaks viiruseks A(H3) gripiviirus.
Statistika leiab Terviseameti kodulehelt.