Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Lähen vaktsineerima

Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.

Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.

Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.

Loe edasi

Gripiblogi, 13. nädal: lisandus 743 A-gripiviiruse juhtu

07. aprill 2022

Gripiblogi, 13. nädal: lisandus 743 A-gripiviiruse juhtu

13. nädalal (28. märts-3. aprill) pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 5 779 inimest, mida on 9% vähem, kui sellest eelneval nädalal. Pöördujatest 27% moodustavad lapsed.

 

Grippi haigestunute arv kahekordistus, laboratoorselt kinnitati 743 A-gripiviirust.

 

Gripiviirust registreeriti 116% rohkem kui 12. nädalal. Gripiviirusesse haigestumine on juba kolmandat nädalat kasvutrendis.

 

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse andmetel vajas eelmisel nädalal seoses gripiviirusega haiglaravi 13 patsienti. Hooaja algusest on täpsustatud andmetel  hospitaliseeritud gripi tõttu 156 patsienti.

 

Käesoleva hooaja jooksul on gripist tingitud tüsistuste tõttu surnud kolm inimest, vanuses üle 70-aasta ning tõsiste kaasuvate haigustega. Keegi ei olnud gripi vastu vaktsineeritud.

 

Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud 7158 gripijuhtumit.  Terviseameti andmetel ringleb Eestis A-gripiviiruse alatüüp (H3).

 

Haigestumine Euroopas

Haigestumus kasvab ka mujal Euroopa liikmesriikides, peamiselt Euroopa lääne- ja keskosas. Endiselt on haigestumus kõrgem Serbias, Hollandis, Taanis, Sloveenias, Prantsusmaal, Belgias, Ungaris, Gruusias, Bulgaarias, Rumeenias ja Luksemburgis. Registreeritud on nii A- kui ja B-gripiviiruseid. Gripiseirevõrgustiku andmetel on Euroopa regioonis ringlemas peamiselt A(H3) gripiviirused.

 

Statistika leiab Terviseameti kodulehelt.