Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Lähen vaktsineerima

Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.

Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.

Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.

Loe edasi

COVID-19 vaktsineerimise tempo kasvab, sel nädalal on tehtud ligi 24 000 vaktsineerimist

28. Veebr 2021

covid19 vaktsiin

Tänahommikuse seisuga on Eestis kokku tehtud 112 503 COVID-19 vaktsineerimist. Vähemalt ühe doosiga on praeguseks vaktsineeritud 78 576 ja mõlemad vaktsiinidoosid on saanud 33 927 inimest. Sel nädalal on hommikuse seisuga tehtud 23 751 vaktsineerimist, mida on ligi 20% võrra rohkem kui eelmisel nädalal. Vaktsineerimise tempo on tõusnud kuus nädalat järjest.

 

Eelolevatel nädalatel jätkub paralleelselt perearstide juures riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimine ning erinevate tervishoiuasutuste juures eesliinitöötajate – haridusasutuste töötajate, politsei- ja päästeteenistujate ning kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekande valdkonna töötajate vaktsineerimine.

 

„COVID-19 haigus on ettearvamatu ja selle kulg inimeseti erinev. Kõik COVID-19 vaktsiinid kaitsevad raske COVID-19 haiguse eest ning aitavad seeläbi ära hoida haiglaravi vajadust ja surmajuhtumeid. Vaktsineerides saame kaitsta ennast ja teisi, hoida ära tervishoiusüsteemi ülekoormust ning liikuda järk-järgult tagasi meile seni harjumuspärase elukorralduse juurde,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Vaktsineerimise sujuvamaks kulgemiseks palume vaktsineerimisele kutsutud või registreerunud inimestel minna alati kohale kokkulepitud ajaks või anda esimesel võimalusel teada, kui mingil põhjusel minna ei saa. Vaktsineerimisele minemata jätmine tähendab, et kellegi teise võimalus vaktsiini saada lükkub edasi.“

 

Riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitusel kasutakse üle 70-aastaste inimeste vaktsineerimiseks Pfizer/BioNTech ja Moderna vaktsiine ning alla 70-aastaste inimeste vaktsineerimiseks AstraZeneca COVID-19 vaktsiini.

 

Hõlmatus esimese vaktsiinidoosiga on Eestis praeguseks 5,9% (Euroopa Liidus keskmiselt alla 5%). Üle 80-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 23,2%. Üle 80-aastaste hõlmatus on suurem nendes maakondades, kus perearstidel on olnud võimalik riskirühma kuuluvaid inimesi vaktsineerida – Jõgevamaal 33,2%, Järvamaal 31,6%, Pärnumaal 34,1%, Raplamaal 34,6%, Tartumaal 29,2%, Viljandimaal 26,8%, Võrumaal 27,8%, Harjumaal 26%.

 

Kuna üle 70-aastastele sobivate Pfizer/BioNTech ja Moderna vaktsiinide kogused on väga piiratud, siis on võimaldatud vaktsiini perearstidele järk-järgult maakondade kaupa. Tuleva nädala jooksul saavad vaktsineerimisega alustada ka Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa ja Valgamaa perearstid. Selliselt maakondade kaupa liikudes on võimalik saavutada võimalikult laia riskirühma inimeste vaktsineerimisega hõlmatust kõige kiiremini.

 

Vaktsineerimisi on teinud kokku 424 tervishoiuasutust. 43% kõigist COVID-19 vaktsineerimistest on tehtud haiglate poolt, 38% on tehtud peremeditsiiniasutustes (kokku 338 perearstikeskust) ja õendusabiteenuse pakkujad on teinud 11% kõigist vaktsineerimistest.

 

COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.

 

Allikas: Sotsiaalministeerium