Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Lähen vaktsineerima

Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.

Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.

Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.

Loe edasi

COVID-19 vaktsineerimine jätkub uuel nädalal plaanitust mõnevõrra vähendatud mahus, 2. vaktsiinidoos on vaktsineeritutele tagatud

16. Jaan 2021

covid19 vaktsiin

Tänahommikuse seisuga on Eestis esimese doosiga vaktsineeritud ligi 18 000 inimest. Pfizer/BioNTech vaktsiini tarnete ootamatu vähendamise tõttu toimub COVID-19 vaktsineerimine Eestis tuleval nädalal mõnevõrra väiksemas mahus plaanitust. Jätkatakse vaktsineerimist hooldekodudes ning samuti alustatakse tervishoiutöötajate vaktsineerimist 2. vaktsiinidoosiga. Vaktsineerimise sihtrühmade laiendamine lükkub vähemalt nädala võrra edasi. 

 

Vastusena vaktsiinitootja Pfizer kohalikelt esindajatelt tulnud suulisele infole vaktsiinitarnete ootamatu vähendamise kohta saatsid Põhja- ja Baltimaade sotsiaal- ja terviseministrid Tanel Kiik, Arūnas Dulkys, Daniels Pavļuts, Krista Kiuru, Magnus Heunicke ja Lena Hallegren eile päeval Euroopa Komisjoni tervise- ja toiduohutuse volinik Stella Kyriakidesele ühispöördumise, milles väljendasid tõsist muret vaktsineerimise protsessi jätkusuutlikkuse ja usaldusväärsuse pärast ning rõhutasid vajadust stabiilsuse ja läbipaistvuse järele vaktsiinitarnete toimumisel.

 

Eile õhtul kogunes erakorraliselt Euroopa Liidu COVID-19 vaktsiinide hankimise juhtkomisjon, kuhu olid kutsutud ka vaktsiinitootja Pfizeri ja BioNTechi esindajad. „Koosolekul selgitasid liikmesriigid vaktsiinitarnete ootamatu vähendamise mõju vaktsineerimisplaanide elluviimisele Euroopa Liidus ja otsiti lahendusi. Tootjate esindajad lubasid taastada vaktsiinitarned algse tarnegraafiku alusel alates 25. jaanuarist,“ ütles sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Heli Laarmann. „Tekkinud olukord näitab, et meie algselt valitud võimalikke tarneriske maandav lähenemine vaktsineerimise korraldamisel ja väikese reservi hoidmine on olnud õige. See võimaldab meil ilma suuremate ümberkorraldusteta jätkata vaktsineerimist ka algaval nädalal, samuti saame tagada esimese doosiga vaktsineeritutele ka teise doosi vastavalt tootja etteantud juhistele.“

 

Esmapäeval, 18. jaanuaril ootame terviseametisse uue tarnega 6825 doosi Pfizer/BioNTech vaktsiini algselt lubatud 9750 doosi asemel.

 

„Tarnete vähendamise tõttu ei ole kahjuks eeloleval nädalal võimalik vaktsineerimise sihtgruppe laiendada, kuid juhul kui Pfizeri lubadus realiseerub, siis saame loodetavasti ülejärgmisest nädalast vaktsineerimist laiendada vastavalt oma algsele plaanile,“ ütles Heli Laarmann.

 

Kolme nädala jooksul on Eestis vaktsineeritud esimese vaktsiinidoosiga praeguseks kokku 17 959 inimest. Esimesed tervishoiutöötajad saavad teise vaktsiinidoosi pühapäeval, 17. jaanuaril.

 

Eesti on seni ühinenud EL COVID-19 vaktsiini ühishankes viie eelostulepinguga (Pfizer/BioNTech, Moderna, AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica NV ja CureVac), millega on Eestile tellitud kokku 3 177 726 doosi vaktsiini. Valitsus on andnud põhimõttelise heakskiidu Eesti ühinemisele kõigi seitsme Euroopa Liidu ühishankes oleva vaktsiinitootja eelostulepingutega.

 

COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.

 

Allikas: Sotsiaalministeerium