Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi
Reisivaktsineerimine

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Loe edasi

Vaktsineerimisnädalal keskendutakse vaktsineerimise tõhususele

„Leetrid on hea näide unustuste hõlma vajuma hakanud nakkushaigustest, mis endast taas märku annavad ja seda paljus tänu vaktsineerimata jäänud kogukondade hulga suuremisele Euroopas,“ märkis terviseameti peaspetsialist Irina Filippova.  2017. aastal Euroopas leetritesse haigestunutest olid 80 protsendil tegu vaktsineerimata teismeliste ja noortega.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse (ECDC) analüüs on näidanud, et vaktsineerimata inimgruppe on isegi neis riikides, kus vaktsineerituse üldine tase on kõrge.

Kuna nakkushaigused riigipiire ei tunne, siis on Irina Filippova sõnul Eesti vaates oluline teha kõik selleks, et meie inimesed ei kulutaks oma elu haige olemisele ja haigustele, mida on võimalik vältida ja ennetada.

Eesti riik panustab oma inimeste tervisesse, pakkudes lastele vaktsineerimise läbi kaitset  12 haiguse vastu, milleks on tuberkuloos, B-viirushepatiit, lastehalvatustõbi, difteeria, teetanus, läkaköha, hemofiilusnakkus, rotaviirusnakkus, leetrid, mumps ja punetised ning sel aastal lisandunud tütarlastele suunatud emakakaela vähki ennetav HPV viiruse vastane vaktsiin.

„Eesti lapsevanemad suhtuvad vaktsineerimisse üldjuhul vastutustundlikult, kaitstes sellega nii oma lapsi kui ka neid, keda vaktsineerida ei saa või kellel vaatamata vaktsineerimisele immuunsus põhjusel või teisel välja ei kujune,“ tõdes Filippova.  Nõrgemate kaitsmise huvides on oluline tagada nn karjaimmuunsus, mis sõltuvalt haigusest peaks olema 90 – 95 protsenti. 90 protsendilist hõlmatust oodatakse näiteks läkaköha, 95 protsendilist hõlmatust difteeria, teetanuse, leetrite, mumpsi ja punetiste korral.

2017. aastal jäi meil 2-aastaste hõlmatuse tase vahemikku 92,6 kuni 94 protsenti. „Siinkohal on hea meel kinnitada, et vaktsineerimise tase tõusis veidikene enamike haiguste vastu kaitse saanud laste osas, mis räägib taaskord meie lapsevanemate vastutustundlikust suhtumisest ja laste õigeaegsest vaktsineerimisest,“ kinnitas Irina Filippova.

Samal ajal peame arvestama ka pead tõstva vaktsineerimisevastasusega, mis seisneb hirmul vaktsiinide, mitte haiguste ees, mis tänu vaktsiinidele on pildilt kadunud.

Näiteks haigestus leetritesse Eestis enne vaktsineerimisega alustamist isegi üle 22 tuhande inimese aastas, viimastel aastatel on registreeriti vaid üksikuid haigusjuhte. Kunagi kardetud difteeriasse haigestus enne vaktsineerimisega alustamist üle 4000 inimese aastas, 2002 aastast  haigusjuhte meil esinenud ei ole. Lastehalvatusse haigestusid enne vaktsineerimisega alustamist ligi 1000 last aastas, pärast vaktsineerimisega alustamist pole haigusjuhte Eestis enam registreeritud.