Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi
Reisivaktsineerimine

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Loe edasi

Väikelapsi hakatakse vaktsineerima rotaviirusnakkuse vastu

Vaktsiini manustatakse immuniseerimiskava alusel suu kaudu kolm annust 2, 3 ja 4,5 kuu vanuselt.  Lapse hiliseim vaktsineerimisega alustamise aeg on 12. nädalat. Vaktsineerimine peab olema lõpuni viidud eelistatult 24. elunädalaks, kuid kõige hiljemalt 32. elunädalaks. 

Vaktsineerimine aitab vältida väikelastel rotaviirusnakkuse põhjustatud rasket mao-soolepõletikku, millesse nakatuvad peamiselt alla 5 aasta vanused lapsed, sagedamini 6 kuu kuni 2 aasta vanused lapsed ning harva ka noorukid ja täiskasvanud. Rotaviirusnakkuse tekitajaks on rotaviirus. Rotaviirus säilib hästi väliskeskkonnas ja on väga nakkav, mistõttu on haigus väga sage ja laialt levinud. Nakatuda võib kokkupuutel haige inimese rooja ja oksemassidega ning nendega saastunud esemete ja pindadega või viirustega saastunud toidu ja vee söömisel-joomisel.

Haigus algab palaviku, kõhuvalu, oksendamise ja järsku tekkiva vesise kõhulahtisusega. Väikelastel võib kiiresti kujuneda ohtlik vedelikuvaegus, mille tõttu vajavad just väikelapsed tihti haiglaravi. Tegu on kõige sagedasema väikelaste hospitaliseerimist vajava vaktsiin-välditava haigusega Eestis. Täiskasvanud põevad haigust tavaliselt kergelt või haigusnähtudeta. Haigusnähud ilmuvad 1–3 päeva pärast nakatumist ja kestavad 4–6 päeva, harva kauem. Haige inimene on nakkusohtlik kuni 8 päeva, harva 30 päeva ja kauem pärast nakatumist.

Rotaviirusevastane vaktsineerimine hoiab ära rotaviirusnakkuse puhanguid väikelaste kollektiivides ja vähendab haiglaravi. Kuna rotaviirusnakkust esineb praegu väga sageli ning selle keskmine kestus on kuni üks nädal, siis vähendab vaktsineerimine edaspidi ka lapsevanemate töölt puudumise vajadust, mis on seotud haige lapse hooldamise ning põetamisega.

Lapse vaktsineerimise planeerimiseks rotaviirusnakkuse vastu peaksid lapsevanemad pöörduma oma perearsti või –õe poole. Sobivas vanuses laste tasuta vaktsineerimisega rotaviiruse vastu võivad perearstid ja pereõed alustada kohe kui vaktsiin on nendeni jõudnud.

Vaata lisaks:
Rotaviiruse infovoldik
Riikliku immuniseerimiskava vaktsiinid