Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi
Reisivaktsineerimine

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Loe edasi

Uuest aastast hakkab kehtima uus riiklik immuniseerimiskava

1. jaanuaril 2012. a jõustub uus riiklik immuniseerimiskava. Uue immuniseerimiskavaga viiakse sisse noorukite, vanuses 15-17. aastat, revaktsineerimine läkaköha vastu. Võrreldes kehtiva immuniseerimiskavaga asendatakse seega noorukite revaktsineerimisel difteeria-teetanuse (dT) vaktsiin difteeria-teetanuse-läkaköha (dTpa) vaktsiiniga. 17-aastaste revaktsineerimine jätkub üleminekuperioodi lõpuni, st veel 2012. aastal. Alates 2013. aastast jätkatakse üksnes 15-16. aastaste noorukite revaktsineerimist. Eesmärgiks on noorukid revaktsineerida difteeria-teetanuse ja läkaköha vastu enne põhikooli lõppu.

Immuniseerimiskava muudatuse on tinginud läkaköha epidemioloogiline olukord Eestis. Ühelt poolt on läkaköha haigestumine viimastel aastatel pidevalt tõusnud ning teisalt on kasvanud noorukite ja täiskasvanute osakaal haigestunutest. 2008. aastal registreeriti 36,2 läkaköha haigusjuhtu, 2009. aastal 46,9 juhtu ning 2010. aastal 96,6 juhtu 100 000 elaniku kohta. Kui 1999. a oli läkaköha haigestunute keskmine vanus Eestis 8,6 aastat, siis 2009. a oli see 20,9 aastat. Üle 15-aastaste ja täiskasvanute osakaal haigestunute hulgas on suurenenud 40%ni. 2010. aastal moodustasid teismelised ja noored täiskasvanud vanuses 15-19 aastat 23% haigestunute üldarvust, 2009. a oli vastav näitaja 14%.

Läkaköha vaktsineerimise järgselt tekkinud immuunsus ei ole eluaegne, seetõttu manustatakse kehtiva immuniseerimiskava järgi kokku viis vaktsiinidoosi, neist esimene doos 3-kuuselt ning viimane 6-7 aasta vanuselt. Läkaköha vaktsineerimise järgselt ei pruugi immuunsus kesta üle 5-7 aasta. Seetõttu on otsustatud noorukite revaktsineerimine läkaköha vastu, et pidurdada läkaköha üldist levikut, vähendada haigestumist ja vältida haiguspuhanguid koolides. Teismeliste revaktsineerimine läkaköha vastu on EL-i maadest sisse viidud Austrias, Itaalias, Luxembourgis, Prantsusmaal, Rootsis, Saksamaal ja Soomes.