06. Jaan 2012
Eestis on läkaköha haigestumine viimastel aastatel oluliselt kasvanud ning samaaegselt on järjest kasvanud noorukite ja täiskasvanute osakaal haigestunutest. Aastatel 2006-2010 tõusis registreeritud läkaköha haigestunute arv 153-lt 1295-le. Kui 1999. a oli läkaköhasse haigestunute keskmine vanus Eestis 8,6 aastat, siis 2009. a oli see 20,9 aastat.
Läkaköha vaktsineerimisjärgne immuunsus ei puugi kesta üle 5-7 aasta. Seetõttu tuleks vaktsineerida end ka neil täiskasvanutel, kes on lapsena või noorukina läkaköha vastu vaktsineeritud. Eriti tuleks vaktsineerimist kaaluda täiskasvanutel:
- kelle peres on rasedad;
- kelle peres on alla 12-kuu vanused lapsed;
- kes töötavad koolieelsetes lasteasutustes või koolides;
- kes töötavad tervishoiuasutustes;
- kes puutuvad kokku läkaköha kahtlusega patsiendiga.
Nendel juhtudel on oht kas ise haigestuda ja haigestudes levitada läkaköha teistele inimestele. Kuna läkaköha on eriti ohtlik imikutele, siis peaksid end vaktsineerima kindlasti need, kelle peres on või kelle perre on sündimas imik. Läkaköha tüsistusteks imikutel võivad olla kopsupõletik, krambisündroom ja entsefalopaatia, halvemal juhul võib haigus tüsistuda surmaga.
Noorukite ja täiskasvanute läkaköha vastu vaktsineerimiseks on näidustatud difteeria-teetanuse-läkaköha liitvaktsiinid (dTpa). Eestis on saadaval kaks erinevat vaktsiini (Adacel ja Boostrix). Täiskasvanute läkaköha vastane vaktsineerimine ei kuulu riiklikkusse immuniseerimiskavasse ning selle eest tuleb vaktsineerida soovijal endal maksta.
Läkaköha on äge hingamisteede nakkushaigus, mida iseloomustavad pikka aega, nädalaid ja isegi kuid kestvad köhahood. Läkaköha tekitajaks on kurgus ja ninaneelus paljunev bakter Bordetella pertussis. Läkaköha tekitaja levib inimeselt inimesele piisknakkusena. Loe läkaköha kohta täpsemalt.