21. juuni 2011
Enamus leetrite juhtudest on esinenud Prantsusmaal 7324, Hispaanias 659, Makedoonias 623, Rumeenias 465, Šveitsis 405, Ühendkuningriigis 352, Usbekistanis 316, Saksamaal 276, Serbias 221, Belgias 193, Itaalias 174, Bulgaarias 127 jm. Kasahstanis (30 juhtu), Kõrgõstanis (46 juhtu) ja Venemaal (76 juhtu) esinenud leetrite puhangud on seotud Usbekistanis 2010. aastal alanud leetrite puhanguga.
Euroopas domineerivalt levinud leetrite viiruse genotüüp on D4 (Prantsusmaal, Ühendkuningriigis, Belgias, Hollandis, Taanis, Saksamaal).
Leetrite levimise põhjuseks Euroopas ei ole vaktsiini puudus, vaid eeskätt laste ja noorukite mitte-vaktsineerimine, sealhulgas vanemate poolne laste vaktsineerimisest keeldumine. 11 146 leetritesse haigestunust Euroopas ainult 1,5% olid nõutavalt vaktsineeritud leetrite vastu, 3,9% olid vaktsineeritud ainult ühe vaktsiini annusega ja 28,5% ei olnud üldse vaktsineeritud. 66,1%-l haigetest puudusid vaktsineerimise andmed. Teatavasti on Maailma Terviseorganisatsioon seisukohal, et leetrite vastane immuunkaitse kujuneb ainult nendel inimestel, keda on vaktsineeritud leetrite vaktsiini kahe annusega.
21. juuni 2011. a seisuga on 2011. aastal Eestis registreeritud kuus leetrite haigusjuhtu, millest viiel juhul on haiged nakatunud välismaal – Itaalias, Hispaanias, Prantsusmaal ja Soomes. Kuuest haigest olid kolm inimest vaktsineerimata, üks oli vaktsineeritud ja kahel juhul puudusid andmed vaktsineerimise kohta.