Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi
Reisivaktsineerimine ja profülaktika

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Loe edasi

39. nädalal lisandus 9 uut A-viirushepatiidi haigusjuhtu

Käesoleva aasta augustist alates on Viljandis ja Viljandimaal kinnitatud 52 kollatõppe haigestumise juhtu, lisaks veel 12 haigestumist, mis on Viljandiga seotud, neist 8 Tallinnas, üks Tartu-, Harju-, Rapla- ja Pärnumaal. Kokku on Eestis aasta algusest registreeritud  71 kollatõppe haigestumist.

Haigestunute hulgas võib leida kõikide vanusrühmade esindajaid: eelkooliealised- ja koolilapsed, üliõpilased, töölised, töötud, kodused ja pensionärid.  

Nakkus levib praegusel hetkel suure tõenäosusega olmelisel teel, kas vahetul kokkupuutel haige inimesega või haigestunud inimese poolt saastatud pindade, esemete või toidu kaudu. Seetõttu on leviku takistamiseks oluline pesta korralikult käsi, kindlasti pärast tualetis käimist, enne söömist ja söögi valmistamist ning pärast mähkmete vahetamist. Vältida tuleks suupiirkonna puudutamist pesemata kätega.

Haiguse peiteperiood kestab 15 – 50, keskmiselt kuni 30 päeva. Haiguse kliinilisteks nähtudeks on väsimus, palavik, kõhuvalu ja oksendamine, nahk võib muutuda kollakaks ja sügelevaks, uriin tumedaks ja väljaheide heledaks.

Haigestunud inimene on nakkusohtlik 1-2 nädalat enne haigusnähtude esinemist kuni üks nädal pärast kollasuse tekkimist. Viiruse eritumine väljaheitega lakkab üks nädal pärast kollasuse teket. Haiguse kulg võib olla ka asümptomaatiline, eeskätt lastel. Kollatõve läbipõdemise järgselt kujuneb välja eluaegne immuunsus.

Kindlama kaitse A-viirushepatiidi vastu annab vaktsineerimine. Vaktsiini manustatakse kaks doosi 6-12-kuulise intervalliga. Immuunsus kujuneb ühe kuu jooksul 94-100% vaktsineeritutel pärast esimese annuse manustamist ja kõigil vaktsineeritutel pärast teise annuse manustamist. Immuunsuse kestvus pärast vaktsineerimist on vähemalt 25 aastat.

A-viirushepatiiti haigestumine Eestis on viimastel aastatel püsinud madal tasemel, enamik haigusjuhtudest on sisse toodud teistest riikidest: 2007. a registreeriti - 10 juhtu, 2008. a – 13, 2009. a - 19 ja 2010. a – 6 juhtu.

Viimane suurim kollatõve puhang  oli 1993. a Sõmerus, kus haigestus A-viirushepatiiti 614 inimest. Puhangu põhjustajaks oli tookord saastunud joogivesi.