Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi
Reisivaktsineerimine

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Loe edasi

Vanemaealised

Viiekümnendates hakkab immuunsüsteem nõrgenema ning immuunpuudulikkus kujuneb välja 60.-65. eluaastaks. Sellega kasvab risk haigestuda erinevatesse nakkushaigustesse.

 

Immuunpuudulikkusega inimesi võib vaktsineerida inaktiveeritud vaktsiinidega (mitte nõrgestatud elusvaktsiinidega). Seejuures tasub tähele panna, et tavaliselt:

  • võtab immuunsuse kujunemine rohkem aega;
  • kujuneva immuunsuse tase on madalam ning seda tasub seroloogiliselt (vastava uuringuga) kontrollida;
  • madala immuunsuse taseme korral tuleb kaaluda täiendavat vaktsineerimist.

Järgmised seisundid või asjaolud ei ole vaktsineerimise vastunäidustused:

  • palavik <38,5ºC;
  • antibiootikumravi;
  • lokaalne kortikosteroidravi;
  • astma, ekseem, atoopia, heinapalavik;
  • kokkupuude nakkushaigega (näiteks gripihaigega);
  • ei ole teada, kas või mille vastu on inimene varem vaktsineeritud.

Immuunpuudulikkusega vanemaealistele (eelkõige ≥65 aluaastat) on ohtlik nii gripi- kui ka pneumokoki-nakkus. Seetõttu on soovitatav neid vaktsineerida iga viie aasta järel pneumokoki-nakkuse PKV13 või PPV23 vaktsiiniga ning igal aastal hooajalise (inaktiveeritud) gripivaktsiiniga. Üle 50 a inimesi võiks vaktsineerida ka vöötohatise vastu.

 

Difteeria, teetanuse ja läkaköha vastase vaktsiini võiksid saada kõik ≥65-aastased, kes on lähikontaktis kuni aastaste väikelastega.

 

Soovitatavad vaktsiinid haiguste korral

  • Astma, kroonilise südame-, kopsu-, maksa- ja neeruhaiguste ning diabeedi esinemisel tuleks vaktsineerida gripi vastu.
  • Neerupuudulikkuse ja nefroosi esinemisel pneumokoki-nakkuse vastu.
  • Kasvajaga inimesi on soovitatav vaktsineerida gripi ning pneumokoki-nakkuse vastu.
  • Keemiaravi ajal ja pärast seda võib patsiente vaktsineerida inaktiveeritud vaktsiinidega.
  • Väljendunud neutropeenia (neutrofiile <0,5×109 /l) perioodil vaktsiine ei manustata.
  • Autoimmuunhaigustega (eeskätt reumatoidartriidiga, polüskleroosiga ja süsteemse erütematoosluupusega) vanemaealisi inimesi, kes saavad immuunpärssivat ravi, on soovitatav vaktsineerida gripi ja pneumokoki-nakkuse vastu.