12. мар 2020
Ajavahemikus 2. kuni 8.märtsini vajas ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstiabi 3710 inimest, neist 44 protsenti olid lapsed.
Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu (sentinel-seire) kaudu registreeritud andmete põhjal püsis haigestumine stabiilsel tasemel. Etioloogiline pilt muutus polümorfseks. Gripiviirustest põhjustatud haigestumiste osakaal püsis samal tasemel (47 protsendi). RS viirustega seotud haigestumiste arv kasvas, moodustades 42%.
Haigestumise kasvu täheldati põhiliselt väikelaste seas ning see oli seotud RS-viirusesse haigestumisega. Sagedamini nakatuvad alla 2-aasta vanused lapsed. Sümptomid võivad ulatuda ülemiste hingamisteede põletikust kuni kopsupõletikuni, eriti lastel. Viirus tekitab köha, mis võib kulgeda astmaatiliste nähtudega. Vanemaealiste vanusrühmas on haigestumised endiselt seotud peamiselt gripiviirusega.
Gripi situatsiooni tervikuna võib hinnata intensiivsuse alusel madalaks, kuid leviku veel laialdaseks. Haigestumine hakkas stabiliseeruma, kuid rääkida gripi lõpust siiski veel ei saa, sest hospitaliseeritud inimeste arv püsis jätkuvalt suhteliselt kõrgel tasemel.
Laboratoorse kinnituse said 122 gripiviirust, neist 93 olid A- ja 29 B-gripiviirused.
Raskekujulised gripijuhud
Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskuse andmetel on hospitaliseerinud hooaja algusest 425 patsienti, haiglaravi vajanutest on 54 protsenti olnud lapsed ja noorukid vanuses kuni 19 eluaastat. Viimase kolme nädala jooksul vajasid hospitaliseerimist valdavalt vanemaealised ja tööealised patsiendid.
Raskekujuliste gripijuhtude (intensiivravi vajavate gripijuhtude) ülevaade põhineb Lääne-Tallinna Keskhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Tallinna Laste Haigla ja Narva Haigla andmetel.
Nimetatud nelja haigla andmetel on gripi tõttu intensiivravi vajanud 19 inimest vanuses 9 kuud kuni 85 eluaastat. Kahe inimese kohta puudusid andmed kaasuvate haiguste kohta, ülejäänud patsiendid kuulusid riskirühmadesse. 14 inimest olid vanuses 65 ja vanem, kõikidel olid kaasuvad haigused. Põhiliseks riskifaktoriks on südameveresoonkonna haigused (12 inimesel), järgnesid diabeet.
Kokku on hooaja algusest surnud 10 inimest, neist üks 9-kuune laps ja 9 inimest vanuses 65 ja vanem. Kõik lahkunud kuulusid gripi suhtes riskirühma, keegi polnud vaktsineeritud. Peamiseks kaasnevaks riskiteguriks on olnud vanus ja kroonilised haigused.