06. июн 2019
Puukide aktiivsus võib sel aastal tuua rohkem puugihaiguseid, sest ilmastikuolud on olnud neile soodsad.
Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõuniku Irina Dontšenko sõnul peaks kõik inimesed ennast vaktsineerima, sest kogu Eesti on üks suur riskipiirkond puukidega levivate nakkushaiguste suhtes. „2018 soe ja niiske hilissügis ning järgnenud pehme talv olid soodusfaktorid puukide levikule. Seetõttu on sel suvel oodata ka suuremat puukide aktiivsust ning kasvab oht inimestele.“
Sellel aastal 5 kuu jooksul on Eestis registreeritud 286 puukborrelioosi (2018 viie kuuga - 294) ja kolm puukentsefaliidi (2018 viie kuuga - 5) juhtumit.
Puukidele sobib kõige paremini temperatuur 5-25 kraadi ja suur õhuniiskus (80-85%). Eestis levitavad haiguseid kaks puugiliiki – võsapuuk ja laanepuuk. Laanepuuk on aktiivne aprillist augusti alguseni ja kõige rohkem ründavad nad juunis. Võsapuugid ründavad eriti aktiivselt augustis ja septembris.
Terviseameti andmetel on haigestumine puukentsefaliiti aastate jooksul olnud stabiilne, kuid kasvanud on haigestumine puukborrelioosi – eelmisel aastal registreeriti puukentsefaliidi haigusjuhte 85 (esinemissagedus 6,5/100 000 elaniku kohta) ja puukborrelioosi 2284 (esinemissagedus 173,6); 2017. aastal olid vastavad näitajad 87 (esinemissagedus 6,6) ja 1963 (esinemissagedus 149,2).
Eesti keskmisest kõrgema haigestumisega piirkonnad olid 2018. aastal puukentsefaliidi puhul Saaremaa (esinemissagedus 50,8), Hiiumaa (esinemissagedus 32,1) ja Läänemaa (esinemissagedus 20,3) ning puukborrelioosi puhul Saaremaa (esinemissagedus 973,7), Hiiumaa (esinemissagedus 427,9) ja Pärnumaa (esinemissagedus 315,7).