29. авг 2018
Terviseamet tuletab meelde, et uue kooliaasta eel on paslik heita pilk ka lapse vaktsineerimiskalendrisse.
Enne esimesse klassi minekut peaks perearsti juures ära tegema vaktsiini, mis annab kaitse difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatuse vastu. Kui mingil põhjusel on jäänud laps perearsti juures vaktsineerimata, siis võib kaitsesüsti teha vanema nõusolekul ka kooli tervishoiutöötaja.
Laps, kelle puhul on järgitud riiklikku vaktsineerimiskava, peaks olema saanud kooli alguseks kaitse lisaks nimetatud haigustele ka tuberkuloosi, B-hepatiidi, leetrite, mumpsi ja punetiste ja hemofiilusnakkuse vastu.
Kooliteed alustava või kooli vahetava lapse muude dokumentide hulgas peaks olema väljavõte lapse tervisekaardist, kuhu on kantud kõik lapsele juba tehtud vaktsineerimised.
Koolide tervishoiutöötajad uuendavad 13-aasta vanustel lastel õppeaasta jooksul kaitset leetrite, mumpsi ja punetiste vastu.
12-14-aastaseid tütarlapsi vaktsineeritakse HPV viiruse vastu, mis aitab ennetada emakakaelavähki.
15 – 16 aastastele noorukitel pakutakse võimalust uuendada kaitset difteeria-teetanuse ja läkaköha vastu. Noorukitele, kes on vanemad kui 16 aastat ja kellel on mingil põhjusel jäänud kaitse uuendamata, peaksid esimesel võimalusel pöörduma oma kooli tervishoiutöötaja või perearsti poole.
Kõik vaktsineerimiskava vaktsiinid tehakse lastele tasuta. Vaktsineerimisele eelneb alati vanema nõusoleku küsimine.
Kui õigel ajal tegemata jäänud leetrite, mumpsi, punetiste ja difteeria, teetanuse ning läkaköha vastast vaktsiini on võimalik tasuta teha kuni kooli lõpuni, siis HPV vastast kaitset pakutakse ainult ja üksnes kuni 14-aasta vanustele tütarlastele. Kaitse saamiseks on selles eas tüdrukutele vaja teha kaks vaktsiinisüsti, mille hüvitab riik. 15-aastaste ja vanemate HPV-nakkuse vastane vaktsineerimisskeem koosneb vaktsiini kolmest annusest ja seda riik ei rahasta.
Kaitse saamine erinevate nakkushaiguste vastu või kaitse uuendamine on äärmiselt oluline. Selle aasta leetrite puhang Saaremaal kinnitas, et kergesti levivasse nakkushaigusse haigestusid kaitseta või puuduliku kaitsega, st ühe vaktsiinidoosi saanud inimesed. Küllaldase kaitse leetrite, mumpsi ja punetiste vastu tagab vaktsiini kaks annust. Esmakordselt vaktsineeritakse Eestis kehtiva kava kohaselt leetrite vastu 1-aastaseid lapsi, kordusvaktsineerimine viiakse läbi lapse 13 eluaastal.
Difteeria ja teetanuse vastast kaitset tuleb uuendada iga 10 aasta järel, vaktsineerimisega tuleb kindlasti jätkata pärast kooli oma perearsti juures. See on ainus vaktsiin, mis on tasuta ka täiskasvanutele. Oluline on aga tähele panna, et kooli ajal tehtaval vaktsiinil on lisakomponent, mis annab kaitse ka läkaköha vastu. Läkaköhavastase kaitse uuendamine noorukieas on tähtis, kuna näiteks 2017. aastal nakatus Eestis läkaköhasse 56 inimest, kellest 42 ehk 75% olid noored täiskasvanud vanuses 20 aastat või enam.
Küsi vaktsineerimisvõimaluste kohta lisa oma perearstilt või lapse kooli teenindavalt tervishoiutöötajalt.