24. апр 2018
Esimese kolme kuuga on riigi pakutud võimalust kasutanud 6355 tütarlast (28,5% sihtrühmast), neist:
- 2003. a sündinutest – 51,4%
- 2004. a sündinutest – 40,6%
- 2005. a sündinutest – 18,5%
- 2006. a sündinutest – 2,7%
Terviseameti peaspetsialisti Irina Filippova sõnul pakuti esimeses kvartalis võimalust ennekõike neile, kellel täitub peatselt 15. eluaasta. „Ka edaspidi peavad kõige kiiremini otsuse langetama vanemad, kelle tütar saab lähiajal 15-aastaseks. Riikliku programmi alusel saab tasuta vaktsiini inimese papilloomiviiruse vastu kuni selle vanuseni. Edaspidi tuleb juba ise otsida vaktsineerimise võimalusi ja tasuda vaktsineerimise eest,“ selgitab Filippova.
Terviseameti peaspetsialisti sõnul on parim tulemus HPV vaktsineerimise osas hetkel Ida-Virumaal, kus vaktsineeriti 1. doosiga 51,1% sihtrühmast. Kõige tagasihoidlikumad on tulemused Hiiumaal ja Raplamaal, kus vaktsineeriti HPV vaktsiini 1. doosiga vastavalt 23,7% ja 18,8% sihtrühmast.
„Hea meel on nentida, et tänaseks on Eestis juba 65 kooli, kus hõlmatus HPV vaktsiini 1. doosiga 2003. a sündinute seas ületab 70%,“ lisas Filippova. Tema sõnul toimub HPV-vastane vaktsineerimine Eestis plaanipäraselt.
Eestis kasutatava vaktsiini Gardasil 9 ohutust jälgiva Ravimiameti andmetel esitati esimese kvartali jooksul 8 kõrvaltoimete teatist. Kõik kõrvaltoimed olid mööduvad. Vaktsineerimist läbiviivate koolitervishoiutöötajate hinnangul on laste ja vanemate üldine suhtumine enamasti positiivne ja ratsionaalne. Samas esineb ka kaitsesüstimisest keeldujaid.
Eesmärgiks on saavutada järgmise aasta lõpuks kogu sihtrühma tütarlaste hulgas 70%-ne hõlmatus HPV vaktsiini 1. doosiga.
Mis on HPV viirus?
HPV on inimeselt-inimesele leviv viirus, millega nakatub elu jooksul ligi 80% inimestest. Ohtlikumad HPV tüved põhjustavad erinevate uuringute andmetel 85-100% emakakaelavähkidest. Eestis on haigestumus ja suremus emakakaelavähki üks kõrgemaid Euroopas. Lisaks võib HPV põhjustada häbeme- ja tupe-, päraku-, peenise- ja suuõõnevähki ning teravaid kondüloome.
HPV vaktsiin on riiklikus immuniseerimiskavas 82 riigis ning kogu maailmas on rohkem kui 100 miljonile inimesele manustatud kokku üle 270 miljoni vaktsiinidoosi. Vaktsineerimisega varem alustanud riikides on toimunud märgatav HPV-ga seotud vähkide, vähieelsete seisundite ja teravate kondüloomide esinemissageduse langus. Kokkuvõttes on tegemist hetkel parima teaduslikult tõestatud viisiga kaitsta tütarlapsi HPV ja sellest põhjustatud vähi eest.
2018.-2019. aastal on immuniseerimiskava sihtrühmaks 12-14-aastased tütarlapsed ehk need, kes on sündinud 2003, 2004, 2005, 2006 ja 2007. Vaktsineerimiskuur koosneb kahest doosist ning selle viivad läbi koolide tervishoiutöötajad.