16. апр 2018
Haigestunud naise vaktsineerimisstaatus on teadmata, kuid mees oli lapsepõlves vaktsineeritud ühe vaktsiinidoosiga. Piisava kaitse omandab inimene pärast kahe vaktsiinidoosiga vaktsineerimist.
Terviseameti läbiviidud epidemioloogilise uuringu käigus selgitati välja mõlema haigega kontaktis olnud inimesed ning nende vaktsineerimise staatus leetrite suhtes. Kõik nad peaksid jälgima oma tervislikku seisundit haiguse peiteperioodi vältel, mis on leetrite puhul maksimaalselt 21 päeva.
Eestis on sel aastas leetritesse haigestunud neli inimest, lisaks kahele juhule Saaremaal haigestusid märtsi lõpus leetritesse reisilt naasnud vaktsineerimata laps ja tema ema.
Möödunud nädalal registreeriti Raplamaal ka üks punetiste haigusjuht. Eelmised kaks haigusjuhtu registreeriti Eestis 2013.aastal.
Leetreid ja punetisi loetakse eriti nakkavateks nakkushaigusteks, mille puhul sajast vaktsineerimata ja läbipõdemata inimesest võib haigestuda kuni 98. Mõlemad haigused on vaktsiin-välditavad, kaasaaegse MMR (leetrite-punetiste-mumpsi) vaktsiini efektiivsus leetrite ja punetiste osas on üle 95%. Leetrite, punetiste ja mumpsi vastu vaktsineerimine on lastele tasuta.
Kuna paljudes Euroopa riikides ja väljaspool Euroopat esineb laiaulatuslikke leetrite puhanguid, soovitab terviseamet ka täiskasvanutel mõelda leetrite-vastase kaitse uuendamisele. Vaktsineerimisele tasuks kindlasti mõelda palju reisivatel inimestel, tervishoiutöötajatel ning neil, kelle lähikonnas on immuunpuudulikkusega inimesi.
Täiskasvanute vaktsineerimine
Täiskasvanutel, kes ei ole leetreid põdenud ja kes ei ole vaktsineeritud või ei oma andmeid oma vaktsineerimise kohta, soovitame lasta end vaktsineerida kahe MMR (leetrid-punetised-mumps) vaktsiinidoosiga. Kahe vaktsineerimise vaheline aeg peaks olema vähemalt üks kuu.
Täiskasvanuil, kes on vaktsineeritud leetrite vastu ühe doosiga, kes on vaktsineeritud kahe doosiga aastatel 1980 – 1992, kes reisivad palju, kelle peres on immuunpuudulikke või kes töötavad tervishoiuasutustes, soovitame end revaktsineerida ehk uuendada ja tugevdada kaitset teise vaktsiinidoosiga.
Leetrite vastaste antikehade olemasolu organismis saab lasta kontrollida spetsiaalse uuringuga, mida pakuvad erinevad laborid.
VastunäidustusedMMR vaktsiin on vastunäidustatud rasedatele. Naised, kes on end MMR-i vastu vaktsineerinud või kaitset uuendanud, peaksid hoiduma rasestumisest vaktsineerimisele järgneva kuu jooksul või perioodil, mida soovitab arst.
Kus saab vaktsineerida?Täiskasvanud saavad end vaktsineerida kas vaktsineerimiskabinetis või perearsti juures. Mõistlik oleks eelnevalt aeg kokku leppida ja täpsustada hetke vaktsiinivaru. Täiskasvanute jaoks on vaktsineerimine tasuline.
Laste vaktsineerimineMMR vaktsiin on Eestis tasuta kättesaadav kõikide laste jaoks. Kui laps on vaktsineerimata või on vaktsineerimist edasi lükatud, siis soovitame minna vaktsineerima esimesel võimalusel. Vaktsineerida saab sõltuvalt lapse vanusest kas perearsti või kooli tervishoiutöötaja juures.
Leetrite haigusnähud
Leetrite esmasteks haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik ja valgusekartus. Mõne päeva pärast ilmub nahale iseloomulik lööve, mis algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale ning hiljem ülejäänud kehale. Leetritesse haigestunu on nakkusohtlik 4–5 päeva enne ja kuni 5 päeva pärast lööbe teket. Nakkuse leviku piiramiseks on oluline hoiduda kokkupuutest haigega kogu nakkusohtlikku perioodi jooksul.
Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid. Haigus võib tüsistuda raskekujulise kopsupõletiku, keskkõrvapõletiku või peaajupõletikuga.
Vaktsineerimise ajalooline taustEestis hakati rutiinselt vaktsineerima lapsi leetrite vastu alates 1964. aastast. Ühe-doosiline vaktsineerimine oli kasutusel kuni aastani 1980. Pärast seda hakati lapsi vaktsineerima kahe vaktsiinidoosiga- 1,5 ja 6 aasta vanuselt. Alates 1994. aastast vaktsineeritakse lapsi MMR vaktsiini kahe doosiga vanuses 1 ja 13 aastat.