23. апр 2017
Hoolimata sellest, et tänu vaktsineerimisele on maailmas seljatatud mitmeid raskeid nakkushaigusi, on Eestis viimastel aastatel järjekindlalt kasvanud vaktsineerimisest keelduvate lastevanemate ja erinevate haiguste vastu kaitseta jäävate laste arv.
“Kuigi keeldumiste protsent vaktsineerimiste üldarvuga võrreldes ei ole suur (2016. aastal 3,0-3,9%), teeb keeldujate püsiv juurdekasv ja mitme nakkushaiguse vastu kaitseta jäävate laste arvu pidev suurenemine murelikuks,” ütles terviseameti peadirektor Tiiu Aro.
Näiteks leetrite, mumpsi ja punetiste vastu oli 2016. aasta lõpu seisuga vaktsineeritud 95,4% lastest vanuses 1-14 eluaastat. Arvestades WHO soovituslikku vaktsineerimise taset haiguste leviku peatamiseks, mis on 95%, võiksime ju rahul olla, kuid kuni 2-aastaste laste hulgas oli hõlmatuse tase 93,2 protsenti, mis tähendab, et meil jäi soovitatud tase saavutamata. Leetrite, mumpsi ja punetiste vastu oli vaktsineerimata 2016 aasta lõpu seisuga 7481 last, neist üle 60 protsendi elavad Tallinnas.
Kroonilist maksapõletikku põhjustada võiva B-viirushepatiidi vastu vaktsineerimisest keeldus eelmisel aastal ligi 4 protsenti lapsevanematest. Hõlmatus 1-aastaste laste hulgas moodustas 92,6 protsenti, 13-aastaste seas 97,3 protsenti. 1-14 aastaste B-hepatiidi vastu vaktsineerimata laste arv tõusis möödunud aastal üle 9000.
B-viirushepatiidi vastu vaktsineerimisega alustati Eestis 1999. aastal. Enne seda haigestus Eestis B-viirushepatiiti sadu inimesi aastas, neist enamik olid lapsed ja noored täiskasvanud. Tänu vaktsineerimisele ei ole meil alates 2010. aastast enam laste seas haigusjuhte registreeritud.
Tuberkuloosi vastase kaitseta oli Eestis eelmisel aasta lõpu seisuga ligi 6000 last, neist suurem osa elavad Tallinnas ja Harjumaal. 2016. aastal registreeriti Eestis 163 tuberkuloosi haigusjuhtu.
Vaktsineerimisega hõlmatus difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi ja Haemophilus influenzae tüüp b vastu oli 1-aastastel lastel 93,2 protsenti, mis jääb taas alla WHO soovituslikku taset. Üheks probleemiks on vaktsineerimise tähtaegadest mittekinnipidamine.
“Kuigi osa lastevanematest on läinud kaasa vaktsineerimisvastaste poolt jagatavate müütidega, on meil siiski hea meel, et enamik lastevanematest mõistab, et tervislik eluviis hõlmab kõiki meetmeid, mis aitab ära hoida haigestumisi. Nakkushaigustest hoidumise kindlaimaks viisiks on vaktsineerimine,” rõhutas Tiiu Aro.
Lapsi vaktsineeritakse Eestis 11 nakkushaiguse vastu: tuberkuloos, B-viirushepatiit, rotaviirusnakkus, difteeria, teetanus, läkaköha, punetised, leetrid, mumps, poliomüeliit ja b-tüübi hemofiilusnakkus. Järgmisel, 2018. aastal lisatakse riiklikku vaktsineerimiskavasse tütarlaste vaktsineerimine HPV viiruse vastu. Täiskasvanuid vaktsineeritakse iga 10 aasta järel tasuta difteeria ja teetanuse vastu.
Aprillikuu viimast nädalat tähistatakse Euroopas traditsiooniliselt vaktsineerimisnädalana.