25. апр 2015
Difteeria ja teetanuse liitvaktsiin on ainus täiskasvanutele suunatud tasuta vaktsiin, mida sellele vaatamata üleliia aktiivselt ei kasutata. 2014. aastal vaktsineeriti difteeria-teetanuse vastu 23 537 täiskasvanut, neist enamikku ehk 17 881 inimest vaktsineeriti traumapunktides alles pärast traumat või saadud vigastust ehk enne potentsiaalse nakatumise ohtu.
Eestis registreeriti viimased teetanuse haigusjuhud 2013 aastal, siis haigestus üks inimene ja 2011 aastal, mil haigestus kaks inimest. Viimane difteeriasse haigestumine registreeriti Eestis aastal 2001, kuid meie lõunanaabrite juures Lätis haigestus 2014 aastal difteeriasse 13, aasta varem 14 inimest.
Kummagi haiguse läbipõdemine kaitsvat immuunsust ei anna, seepärast tuleks lasta end isegi pärast haiguse läbipõdemist vaktsineerida.
Vaktsineerimine ja revaktsineerimine
Eestis alustatakse difteeria ja teetanuse vastase vaktsineerimisega vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale laste kolmandal elukuul. Teine ja kolmas vaktsineerimine toimuvad vastavalt kuuenädalaste vahedega ning neljas 21 kuud pärast esimest vaktsineerimist. Seejärel revaktsineeritakse 6-7-aasta ja 15-16-aasta vanuses ning edasi peaks iga üks ise hoolitsema selle eest, et iga 10 aasta tagant saadud kaitset uuendada.
Difteeria ja teetanuse revaktsineerimise võimaluse kohta küsi oma perearstilt, nakkuskeskusest või vaktsineerimiskabinetist. Vaktsiin on patsiendile tasuta, kuid vaktsineerijal on õigus võtta teenustasu vaktsineerimise eest.
Oluline on lasta kõik vaktsineerimised sisse kanda oma immuniseerimispassi. Immuniseerimispassi võiks kaasas kanda, sest teetanuse vastu vaktsineeritud inimest ei ole ootamatu vigastuse korral vaja uuesti vaktsineerida.
Mis haigused need on?Difteeria ehk kurgutõbi on äge bakteriaalne nakkushaigus, millesse võib nakatuda igas eas inimene. Klassikaline hingamisteede difteeria algab katulise mandlipõletikuga, levides edasi ülejäänud hingamisteedesse, mille järel võib tekkida hingamisteede sulgus. Difteeria nakkusallikaks on kas haige inimene või bakterikandja. Haigestumine võib lõppeda surmaga.
Teetanus ehk kangestuskramptõbi on bakteriaalne nakkushaigus, mida iseloomustab generaliseerunud lihaskrampide esinemine. Tavaliselt algab teetanus mälumislihaste spasmiga, millele järgnevad neelamisraskus, kaela-, õla- ja seljalihaste jäikus. Hiljem on haaratud kõik tahtele alluvad lihased. Kergematel juhtudel on haigus ravitav, raskematel lõpeb surmaga.
Teetanust põhjustava bakteri eosed on pinnases (mullas, kõdus ja sõnnikus) ja tolmus laialt levinud. Enam kui 70% teetanuse juhtudest on seotud nahka läbistavate vigastustega, haigustekitaja satub organismi haava kaudu. generaliseerunud lihaskrampide esinemine. Tavaliselt algab teetanus mälumislihaste spasmiga, millele järgnevad neelamisraskus, kaela-, õla- ja seljalihaste jäikus. Hiljem on haaratud kõik tahtele alluvad lihased. Kergematel juhtudel on haigus ravitav, raskematel lõpeb surmaga. Teetanust põhjustava bakteri eosed on pinnases (mullas, kõdus ja sõnnikus) ja tolmus laialt levinud. Enam kui 70% teetanuse juhtudest on seotud nahka läbistavate vigastustega, haigustekitaja satub organismi haava kaudu.