Accessibility
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Подробнее
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Подробнее
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Подробнее
Reisivaktsineerimine

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Подробнее

Leetrite ja punetiste levikust Euroopas

2014. a esimeses kvartalis nakatus Euroopa 28-s riigis leetritesse 6335 inimest. Nendest 83 protsenti haigestus neljas riigis – Venemaal (2590 inimest), Ukrainas (977 inimest), Gruusias (930 inimest) ja Itaalias (791 inimest), kusjuures haigestumus miljoni elaniku kohta oli suurim (218,7) Gruusias. Suurem osa haigestunutest olid leetrite vastu vaktsineerimata inimesed.

Leetrid on lakanud olemast laste haigus, 43 protsenti kõikidest nakatunutest olid vanemad kui 20 aastat ja vaid 18 protsenti olid 1-4- aastased lapsed. Leetrite puhangud tekkisid Tšehhi Vabariigis, Iirimaal, Lätis, Poolas, Venemaal, Hispaanias ja endises Jugoslaavia Vabariigis Makedoonias. 
                                                              
Tšehhi Vabariigis esinenud puhang torkas silma selle poolest, et 171-st kinnitatud haigusjuhust 68 olid tervishoiutöötajad (41 õde, 11 arsti ja 16 hooldajat) ja 81 protsenti  olid vanemad kui 20 eluaastat. Lätis haigestus 31 inimest Riias ning Latgale, Pieriga, Vidzeme ja Zemgale rajoonides, kellest 71 protsenti olid vanemad kui 20 aastat. Ka seal nakatusid tervishoiutöötajad – kolm arsti, neli õde, kolm laboritöötajat ja neli muud haiglatöötajat.

Poolas oli 62 haigusjuhuga puhang Wielkopolskie maakonnas peamiselt mustlaste kogukonnas, kellest enamik oli leetrite vastu vaktsineerimata.

Venemaal nakatus 2014. a  esimeses kvartalis leetritesse 2590 inimest peamiselt Moskvas, Põhja-Kaukaasias ja lõuna föderaalpiirkonnas. 49 protsenti haigetest olid vanemad kui 20 aastat. 69 protsenti haigestunutest olid leetrite vastu vaktsineerimata.

Hispaanias nakatus leetritesse 120 inimest peamiselt Kataloonias, kellest 73 protsenti olid vanemad kui 20 aastat ja 74 protsenti olid leetrite vastu vaktsineerimata. Ka seal levis nakkus haiglasiseselt, nakatus neli arsti, 14 õde ja 12 muud haiglatöötajat.

Eestis esines 2013. aastal kaks leetrite haigusjuhtu, nakkus ülejäänud elanikele ei levinud. 2014. aasta esimeses kvartalis Eestis leetritesse haigestumise juhte ei registreeritud.

PUNETISED

Euroopas on käesoleva aasta esimeses kvartalis registreeritud üheksas riigis 2449 punetiste haigusjuhtu, nendest 96 protsenti ehk 2349 juhtu Poolas. Lisaks on punetisi esinenud Venemaal, Norras, Kasahstanis, Austrias, Bulgaarias, Gruusias, Aserbaidžanis ja Rootsis. Nakatunutest olid 26 protsenti 5-9 aasta vanused, 22 protsenti vanuses 15-19 aastat ja 26 protsenti üle 20 aasta vanused. Üle poolte haigestunutest olid punetiste vastu vaktsineerimata.   

Eestis registreeriti 2013. aastal kaks punetiste haigusjuhtu, millele ei järgnenud nakkuse levikut elanike seas. 2014. aasta esimeses kvartalis Eestis punetisi ei esinenud.

Leetrite ja punetiste levik on endiselt probleemiks Euroopas. Viimased puhangud on näidanud, et nakkushaiguste levikut soodustavad suured vaktsineerimata inimeste rühmad, kusjuures haiglates võivad nakkuse levitajateks olla ka vaktsineerimata tervishoiutöötajad.