Accessibility
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta.

Подробнее
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Подробнее
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Подробнее
Reisivaktsineerimine ja profülaktika

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Подробнее

Euroopa immuniseerimise nädal – kaitse läbi elu!

Euroopa arvult üheksas immuniseerimisnädal (22.-26. aprill) keskendub seekord vaktsineerimisele läbi elu - imikueast kuni kõrge vanaduseni välja. Me ei pea riskima mõttetute haigestumistega või koguni surmajuhtudega ajal, mil nende haiguste vastu on olemas kaitse.

Viimase 10 aasta jooksul on Eestis vaktsiin välditavatesse haigustesse surnud 101 inimest, neist 46 inimest on viimase viie aasta andmetel surnud grippi.

Gripi vaktsineerimise osas on Eesti aga jätkuvalt viimasel kohal Euroopas. Sel hooajal vaktsineeris end gripi vastu 16 496 inimest, mis moodustab kogu elanikkonnast 1,3 protsenti.

Täiskasvanute jaoks on riiklikus immuniseerimiskalendris tasuta difteeria-teetanuse vaktsiin. Tegemist on raskelt kulgevate nakkushaigustega, mille vastast kaitset peaks uuendama iga 10 aasta järel. Seda võimalust kasutas eelmisel aastal 17468 inimest, kusjuures 68,7% neist vaktsineeriti trauma puhul. Viimased teetanuse haigusjuhud registreeriti Eestis aastatel 2011 ja 2013.

Paljude haiguste vastu annab eluaegse kaitse õigeaegne vaktsineerimine varases nooruses. Eesti immuniseerimiskava kohaselt vaktsineeritakse praegu lapsi 10 nakkushaiguse vastu, nendeks on tuberkuloos, B-viirushepatiit, difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit, mumps, punetised, leetrid ja Haemophilus influenzae tüüp B. Alates 1. juulist 2014 lisandub võimalus kaitsta väikelapsi ka rotaviirusnakkuse vastu. Riikliku immuniseerimiskava järgseid vaktsineerimisi rahastatakse riigi eelarvest.

2013. aastal suurenes 2012. aastaga võrreldes 2-aastaste laste hõlmatus vaktsineerimise osas kõikide immuniseerimiskava vaktsiinidega. Maailma Terviseorganisatsiooni WHO poolne soovituslik tase 95 protsenti jäi Eestil siiski saavutamata üheksa haiguse puhul. Hõlmatus vaktsineerimisega difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi ja Haemophylius influenzae tüüp B vastu moodustas 94,8%, B-viirushepatiidi puhul 94,7% ning mumpsi, punetiste ja leetrite vastu - 93,7%.

2-aastaste laste seas jäi soovituslik hõlmatuse tase madalamaks Tallinnas, Harjumaal, Hiiu-, Põlva-, Viljandi-, Järva- ja Valgamaal.

Tuberkuloosi vastu vaktsineerimine püsib jätkuvalt kõrgel tasemel, 2013. aastal vaktsineeriti 95,9% lastest vanuses 0 kuni 11 elukuud.

Laste vaktsineerimistest keeldumiste arv kasvas erinevate vaktsineerimiste osas 2013. aastal 0,3-0,4% võrra.

Vaktsiinidega on võimalik end kaitsta kokku 24 haiguse vastu. Kõik need haigused ei levi Eestis ning kaitse saamine selliste haiguste suhtes on eriti oluline siis, kui ees on mõni eksootiline reis. Üheks haiguseks, mille vastu ka Eestit külastavad turistid peaksid ennast kaitsma, on meil laialdaselt levinud puukentsefaliit. Eelmisel aastal haigestus Eestis puukentsefaliiti 114, vaktsineerimise teel omandas kaitse 30353 inimest.

Aprillikuu viimast nädalat tähistatakse Euroopas traditsiooniliselt vaktsineerimise nädalana. Nädala eesmärgiks on juhtida tähelepanu maailmas levivatele ohtlikele nakkushaigustele, mille eest me saame ennast kaitsta.

Loe lisaks: Vaktsiin-välditavad nakkushaigused
WHO kampaanialeht