Accessibility
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Подробнее
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Подробнее
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Подробнее
Reisivaktsineerimine

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Подробнее

Leetrid, punetised ja mumps – mis haigused need on?

Kuna nimetatud haigused ei ole meie hulgast kuhugi kadunud, siis tuletame noortele lastevanematele meelde, millega on tegu ja miks on haigestumise ennetamine nendesse vaktsiinvälditavatesse nakkushaigustesse oluline.

LEETRID on väga kõrge nakkavusega viirusnakkus, mis avaldub kurgu ja silmade põletikuna ning iseloomuliku lööbena. Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid. Haigus võib tüsistuda raskekujulise kopsupõletiku, keskkõrvapõletiku või peaajupõletikuga.
 
2013. aastal registreeriti Eestis 2 leetritesse haigestumist, tegemist oli sissetoodud haigusjuhtudega, nakatumine toimus Tais. 2012 aastal registreeriti 4 ja 2011 aastal 7 haigusjuhtu. Nakatumised toimusid üldjuhul reisil kas Taisse, Indiasse, Hispaaniasse, Itaaliasse, Prantsusmaale ja Soome. Mõnedel juhtudel levis haigus nakatunud inimese kaudu edasi kaitseta perekonnaliikmete hulgas Eestis.

Euroopa vaktsiin-välditavate nakkushaiguste seirevõrgustiku andmeil registreeriti 2010. aastal Euroopas 30 367 leetrite haigusjuhtu.

73% haigestunutest olid vaktsineerimata, 10% haigestunutest olid vaktsineeritud ühe doosiga ning 15% haigestunutest oli vaktsineerimisstaatus teadmata.
 
13% (3 976) haigestunutest moodustasid kuni 1-aastased lapsed, 23% (6 911) olid 1-4-aastased lapsed, 45% (13 686) olid 5-19 lapsed, 19% (5 794) olid täiskasvanud.

3,2% (217) haigusjuhtudest toodi kaasa teistest riikidest: 71% (155) – Euroopa riikidest, 15% (35) – Aafrikast, 12% (27) – Aasiast.
 
Haigestunutest 21 877 inimest vajasid haiglaravi. Samal aastal registreeriti 21 leetrite surmajuhtu: 18 – Bulgaarias, 2 - Prantsusmaal, 1- Rumeenias.

Kõige olulisem leetritesse nakatumise vältimiseks on laste õigeaegne vaktsineerimine. Leetrite-vastast immuniseerimist alustati Eestis 1967. aastal. Alates 1993. aastast võeti kasutusele leetrite-mumpsi-punetiste liitvaktsiin, millega algul vaktsineeriti ainult aastaseid lapsi. Alates 1997. aastast manustatakse vaktsiini teine annus 13-aastastele lastele. Käesoleval ajal vaktsineeritakse Eestis lapsi kahe vaktsiinidoosiga 1- ja 13 aasta vanuses.

Leetrite täieliku vaktsineerimisjärgse immuunsuse kestus on vähemalt 26-33 aastat.

Kuna leetrid on väga nakkav haigus, tuleb hoiduda kokkupuutest haigega kogu nakkusohtlikku perioodi jooksul. Lähikontaktseid, kes ei ole haigust põdenud ega vaktsineeritud leetrite vastu, tuleb haigest eraldada ja võimalikult kiiresti vaktsineerida.

 
PUNETISED on äge viirushaigus, mis avaldub kurguvalu, nahalööbe ja lümfisõlmede suurenemisena.

Haigus kulgeb üldjuhul healoomuliselt, tavalise kulu korral ravi ei vaja. Väga ohtlik on haigus rasedatele lootekahjustuste tõttu. Täiskasvanud põevad reeglina raskemini kui lapsed, haiguse tüsistuseks võivad olla liigesepõletikud (täiskasvanutel ja murdeealistel).
 
Punetiste haigusjuhte hakati Eestis registreerima 1979 aastast. Vaktsineerimisega alustati 1992. aastast. Aastatel 1979-91 registreeriti Eestis 48415 punetiste haigusjuhtu. Pärast vaktsineerimisega alustamist hakkas haigestumine kiiresti vähenema. Aastatel 2010, 2011 ja 2012 ei registreeritud Eestis ühtegi punetistesse haigestumist. Möödunud aastal haigestus taas kaks inimest.
 
Euroopas registreeriti 2013 aastal jaanuarist kuni septembrini 37502 punetiste haigusjuhtu, neist 99 protsenti Poolas. Aasta varem registreeriti Euroopas 27276 punetistesse haigestumist.

MUMPS on kiiresti nakkav viirushaigus, mis avaldub palaviku ja süljenäärme põletikuna. Haigust ravida ei saa, leevendatakse vaid haiguse sümptomeid.  Kergematel juhtudel  paranetakse iseeneslikult nädala või paariga.  Kui haigusel ei teki tüsistusi on prognoos hea.

Mumpsi raskemaks tüsistuseks on entsefaliit ehk peaaju põletik, millest võib jääda püsiv kahjustus, surevus on 2%. Mumpsiga võib kaasuda kõhunäärme, kilpnäärme või rinnanäärme põletik. Kui nakatutakse raseduse I kolmandikul, võib tekkida abort või lootekahjustus. Kahepoolse munandite põletiku korral tekib 2 protsendil meestel steriilsus ehk viljatus.
 
Eestis hakati mumpsi vastu vaktsineerima alates 1981. aastast. Enne seda, aastatel 1976 – 1980 registreeriti keskmiselt 9000 haigusjuhtu aastas. Viimastel aastatel on tänu heale vaktsineerimise tasemele registreeritud vaid üksikuid mumpsi haigusjuhte, aastal 2011 – 9, aastal 2012 – 4, aastal 2013 – 13 haigusjuhtu. Haigusjuhud on registreeritud vaktsineerimate inimeste hulgas, reeglina saadakse nakkus mõnelt reisilt.

Vaktsiinist ja vaktsineerimisest
 
Eestis on 1994. aastast kasutusel leetrite-punetiste-mumpsi liitvaktsiin. Lapsi vaktsineeritakse 12 kuu ja revaktsineeritakse 13 aasta vanuselt. Eelmisel, 2014. aastal oli Eestis 6601-l lapsel vanuses 2-14 aastat vastav vaktsineerimine tegemata.