Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi
Reisivaktsineerimine

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Loe edasi

Ajakava

Eesti immuniseerimiskava on koostatud erinevate ekspertide koostöös, arvestades:

  • millised on levinud vaktsiin-välditavad nakkushaigused;
  • millised vanuses lapsed on suurimas nakatumisohus;
  • millal on lapse organismi seisukohalt kõige mõistlikum vaktsineerida;
  • mida on tõestatud vaktsiinide ohutuse ja tõhususe kohta teadusuuringutega.

Vastsündinuid vaktsineeritakse sünnitusosakondades, väikelapsi perearstide ja kooliealisi lapsi koolitervishoiuteenuse osutaja juures. Nõusoleku lapse vaktsineerimiseks annab vanem või hooldaja.

 

Soovitatav on teha vaktsineerimisotsus toetudes tõenduspõhisele teadusele.

Immuniseerimiskava

Vanus

Vaktsiin

Märkused

12 tundi

B-viirushepatiit

Üksnes HBsAg-positiivsetel või raseduse ajal B-viirushepatiidi osas analüüsimata emadel sündinud riskirühma kuuluvad vastsündinud.

1–5 päeva

Tuberkuloos

 

2 kuud

Rotaviirus 1 (vaktsiin  või  vaktsiin )

 

3 kuud

Difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit ja Haemophilus influenzae tüüp b ja B-viirushepatiit (kuuevalentne vaktsiin) ning rotaviirus 2 

Üksnes rotaviirusnakkuse viievalentse vaktsiini korral.

4,5 kuud

Difteeria 2, teetanus 2, läkaköha 2, poliomüeliit 2 ja Haemophilus influenzae tüüp b 2 ja B-viirushepatiit 2 (kuuevalentne vaktsiin) ning rotaviirus 3  

 

6 kuud

Difteeria 3, teetanus 3, läkaköha 3, poliomüeliit 3 ja Haemophilus influenzae tüüp b 3 ja B-viirushepatiit 3 (kuuevalentne vaktsiin)

 

1 aasta

Leetrid, mumps ja punetised

 

2 aastat

Difteeria 4, teetanus 4, läkaköha 4, poliomüeliit 4 ja Haemophilus influenzae tüüp b 4 ja B-viirushepatiit 4 (kuuevalentne vaktsiin)

 

6–7 aastat

Difteeria 5, teetanus 5, läkaköha 5, poliomüeliit 5

 

12 aastat

Inimese papilloomiviirus  1 ja 2

Üksnes tütarlapsed. Esimese ja teise annuse vaheline minimaalne intervall vähemalt 6 kuud, kuid mitte rohkem kui 13 kuud

13 aastat

Leetrid 2, mumps 2 ja punetised 2

 

15–17 aastat

Difteeria 6, teetanus 6, läkaköha 6

 

Täiskasvanud (iga 10 aasta järel)

Difteeria ja teetanus

 

 

Erinevate nakkushaiguste vastu samaaegne vaktsineerimine toob sarnase tulemuse kui vaktsiinide ühekaupa tegemine. Küll aga vähendavad mitmikvaktsiinid tehtavate süstide arvu ning organismi sattuvate abiainete hulka.

 

Mitme tõve vastu samaaegne vaktsineerimine ei mõjuta kõrvalnähtude esinemise tõenäosust.

 

Kaasaegsetele teadusuuringutele toetudes võib väita, et vaktsiinid kaitsevad kindlate nakkushaiguste eest ega mõjuta nakatumist teistesse haigustesse.