Mille vastu saab vaktsineerida?
Enne immuniseerimise laialdast kasutusele võtmist olid väikelaste peamisteks surmapõhjusteks nakkushaigused. Riikliku immuniseerimiskava eesmärk on tagada lastele ja noorukitele kaitse nende ohtude vastu. Parim teaduslikult tõestatud võimalus selleks on õigeaegne vaktsineerimine.
Riik hangib kõik immuniseerimiskavas ettenähtud vaktsiinid ja muudab need inimestele kättesaadavaks. Vastsündinuid vaktsineeritakse lapsevanemate nõusolekul juba sünnitushaiglas, väikelapsi perearstide ja kooliealisi lapsi koolitervishoiuteenuse osutaja juures.
Piisava vaktsineerimistega hõlmatuse tulemusena kujuneb elanikkonnal kollektiivne immuunsus. See tähendab, et nakkushaigus ei saa enam levida, sest puudub vajalik hulk vastuvõtlikke inimesi. Nii ennetame haigustest põhjustatud kannatusi ja surmajuhte ning võimaldame tervishoiutöötajatel suunata ressursse teiste meie jaoks oluliste probleemide lahendamiseks.
Eesti riiklikus immuniseerimiskavas on vaktsiinid järgmiste nakkushaiguste vastu:
- B-viirushepatiit on äärmiselt nakkav ja võib põhjustada kroonilist maksapõletikku. Mida noorem on nakatunud inimene, seda tõenäolisemalt muutub haigus krooniliseks. Kroonilise B-viirushepatiidi tagajärjel võib tulevikus tekkida maksatsirroos ja maksavähk.
- Difteeria on raske bakteriaalne haigus, mis võib avalduda neelu-, kõri- ja ninapõletikuna. Haigusega kaasneb palavik, kurguvalu, kaela lümfisõlmede suurenemine ja kaela turse, kujuneb nn härjakael. Difteeriatekitajad eritavad tugevat mürki – difteeriatoksiini, mis kahjustab eriti südamelihast. Närvisüsteemi kahjustuse tagajärjel tekib pehmesuulae halvatus, mis põhjustab kõnelemis- ja neelamishäireid. Halvatus võib tabada ka hingamislihaseid, mille puhul võib haigus lõppeda surmaga.
- Haemophilus influenzae tüüp b (Hib-nakkus) on imikute ja väikelaste mädase ajukelmepõletiku ehk meningiidi põhjustaja. Läbipõdemisjärgselt võivad esineda tüsistustena kuulmislangus või kurtus, vaimse arengu peetus või jääv krambisündroom. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel haigestub igal aastal maailmas Hib-nakkusesse liigi kolm miljonit inimest ning sureb selle tagajärjel ligi 400 000 inimest.
- Inimese papilloomiviirusega (HPV) nakatub elu jooksul ligi 80% inimestest. Ohtlikumad HPV tüved põhjustavad valdava osa emakakaelavähkidest. Eestis on haigestumus ja suremus emakakaelavähki üks kõrgemaid Euroopas. Lisaks võib HPV põhjustada häbeme-, ja tupe-, päraku-, peenise- ja suuõõnevähki.
- Leetrid on väga nakkav viirushaigus, mis avaldub kurgu ja silmade põletikuna ning iseloomuliku lööbena. Leetrite sagedasemad tüsistused on kopsupõletik või keskkõrvapõletik. Harvem tüsistus on peaajupõletik ehk entsefaliit, mille tagajärjel võib invaliidistuda või surra. Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid.
- Läkaköha on väga nakkav bakteriaalne haigus, mis kulgeb tugevate kontrollimatute köhahoogudega. Haiguse tüsistustena võivad tekkida kopsupõletik, krambid, hapnikupuudusest tingitud ajukahjustus ning hingamispeetus, mis võib lõppeda surmaga.
- Mumps põhjustab valulikku turset peamiselt kõrvasüljenäärmetes, kuid laieneb mõnikord ka teistele (lõua- ja keelealustele) süljenäärmetele. Poistel võib põletik levida munandeisse, põhjustades tugevat valu ja turset. Munandipõletiku põdemise tüsistusena võib tekkida sigimatus. Haiguse raskeima vormina põhjustab mumpsiviirus ajukelmepõletikku ajukelme- või peaajupõletikku. Mumpsil puudub spetsiifiline ravi.
- Poliomüeliit ehk lastehalvatustõbi on äge viiruslik nakkushaigus, mis võib lõppeda kesknärvisüsteemi kahjustuse ja halvatusega ning raskematel juhtudel surmaga. Kahjustuda võivad kõik lihased, kuid sagedamini jalgade, harvem käte, kaela ja kehatüve lihased. Polioviirused võivad tungida ka ajukoorealustesse tuumadesse, mille tagajärjel kujunevad haigetel neelamis-, hingamis- ja kõnehäired.
- Punetised on äge lööbeline nakkushaigus. Haigus on eriti ohtlik lapseootel naistele. Mida varasemas raseduse järgus kokkupuude punetiseviirusega toimub, seda tõsisemad on loote kahjustused. Kui nakatumine leiab aset esimese 11 rasedusnädala jooksul, tekib 90% loodetel kaasasündinud punetiste sündroom. Sündiv laps on alakaaluline, tal võib olla südamerike, kurtus ja mitmeid teisi terviseprobleeme.
- Rotaviirusnakkus on viiruslik soolehaigus. See levib kergesti ja on maailmas kõige sagedamini esinev laste soolenakkus. Haigus algab palaviku, kõhuvalu, oksendamise ja järsku tekkiva vesise kõhulahtisusega. Väikelastel võib kiiresti kujuneda ohtlik vedelikuvaegus, mis vajab haiglaravi.
Eestis kasutatakse rotaviirusenteriidi ennetamiseks kahte vaktsiini. - Teetanus ehk kangestuskramptõbi on bakteriaalne nakkushaigus, mida iseloomustavad lihaskrambid. Teetanuseoht võib kaasneda marrastuste, lõike- ja torkehaavade, nahka läbivate pindude aga ka putukate ja loomade hammustusega. Kergematel juhtudel on haigus ravitav, raskematel lõpeb surmaga.
- Tuberkuloos on väga laialt levinud ohtlik nakkushaigus, mis tabab eeskätt kopse ja nende regionaalseid lümfisõlmi, kuid võib kahjustada ka teisi organeid. Tuberkuloosi ravitakse antibiootikumidega ja ravi kestab 6-24 kuud. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel haigestub tuberkuloosi maailmas igal aastal hinnanguliselt kaheksa ja sureb kaks miljonit inimest.
Ülevaate vaktsiin-välditavatest haigustest leiab siit.