16. Oct 2019
Ravimiamet ja terviseamet kinnitavad, et Eestis kasutatav poliomüeliidi süstitav inaktiveeritud vaktsiin või seda sisaldavad liitvaktsiinid ei põhjusta vaktsiini-indutseeritud poliomüeliiti.
Filipiinidel on vaktsiin-derivaat polioviiruse puhangu põhjustajaks poliomüeliidi suukaudse nõrgestatud elusvaktsiini (OPV) ja halbade sanitaartingimuste koosmõju.
OPVd kasutati Eestis viimati 2009. a, immuniseerimiskava raames lõpetati selle kasutamine 2008.a. kui mindi üle süstitavale inaktiveeritud polioviiruse vaktsiinile (IPV).
Eestis ei ole alates 1962. aastast lastehalvatust esinenud, viimased 2 juhtu esinesid 1961. a vaktsineerimata lastel.
KKK
1. Kuidas võib OPV vaktsiinis sisalduv polioviirus levida ja põhjustada haigust?
OPV sisaldab nõrgestatud polioviiruse tüvesid. OPV manustamise järgselt paljuneb nõrgestatud viirus seedetraktis teatud ajaperioodi jooksul, kutsudes esile immuunreaktsiooni ja antikehade tekke. Sel ajal eritub viirust ka väljaheitega ja nii võib see sattuda keskkonda. Terve inimene eritab vaktsiiniviirust roojaga 6-8 nädala jooksul. Immuunpuudulikkusega inimene võib eritada vaktsiiniviirust pikema aja jooksul. Halva kanalisatsiooniga piirkondades levib viirus lähikeskkonnas ja võib jõuda vaktsineerimata laste seedetrakti, mille tulemusena tekib nendel lastel passiivne immuunsus polioviiruse vastu. Teatud juhtudel, kui populatsiooni vaktsineeritus on madal, võib nõrgestatud polioviirus jääda ümbruskonnas sellisel moel paljunema pikemaks ajaks. Mida kauem viirus keskkonnas säilib, seda rohkem tekib viiruse genoomis mutatsioone. Teatud juhtudel võib viirus muteeruda selliselt, et on taas võimeline haigust esile kutsuma (tekib vaktsiin-derivaat viirus). Viiruste pikaajaline paljunemine organismis on võimalik vaid inimestel, kellel on harvaesineva tüübi immuunpuudulikkus ja kelle immuunsüsteem ei ole võimeline adekvaatselt reageerima vaktsiiniviirusele ning seda õigeaegselt hävitama.
2. Mis juhtus Filipiinidel?
2017. aasta aprillis tõhustati polioviiruse keskkonnajärelevalvet Filipiinidel ning selle käigus avastati keskkonnaproovidest vaktsiin-derivaat polioviiruse (VDPV) tüüp 1 ja 2 tüvesid.
1. juulil 2019 leiti Manila linnas VDPV1 positiivne proov, 13. augustil 2019 VDPV2 positiivne proov. 22. augustil 2019 määrati Davao linna keskkonnast VDPV2 positiivne proov.
Vaktsiin-derivaat polioviiruse esinemist määratakse ka ägedalt tekkinud lõdva halvatuse nähtudega patsientide väljaheite proovidest. 14. septembril 2019 avastati VDPV2 patsiendi väljaheite proovist. Patsiendi proovist määratud viiruse serotüüp on geneetilise profiili poolest sarnane Manila ja Davao linna keskkonnast määratud VDPV2 serotüüpidega. Väljaheitest määratud VDPV2 kinnitab, et Filipiinidel levib vaktsiin-derivaat polioviirus, mis on nakatamisvõimeline.
Seoses ohuga rahva tervisele, on Filipiinidel tõhustatud vaktsiin-derivaat polioviiruse määramist keskkonnast ja ägedalt tekkinud lõdva halvatuse nähtudega (viitab poliomüeliidi võimalusele) patsientide väljaheite proovidest. Laste nakatumise vältimiseks on soovitatud, et kõik alla aasta vanused lapsed saaksid vajalikud 3 OPV doosi ja 1 doosi inaktiveeritud polioviiruse vaktsiini (IPV).
Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on vaktsiini-derivaatviiruse levikurisk Filipiinidel kõrge, tulenevalt rahvastiku madalast vaktsineeritusega hõlmatusest. Filipiinidelt väljapoole on levikurisk väike.
3. Mida peavad reisivad eestlased kartma ja arvestama?
Eestis vaktsineeritakse inaktiveeritud poliomüeliidi vaktsiiniga (IPV), mis sisaldab inaktiveeritud viirusi ega põhjusta haigestumist. IPV vaktsiini manustatakse lastele enamasti liitvaktsiinide koosseisus (nt Tetraxim, Pentaxim või Infanrix Hexa) või erandjuhtudel monovaktsiinina (Imovax Polio).
Üldiselt täiskasvanuid ei vaktsineerita, v.a riskirühma kuuluvaid isikuid, nt reisijaid poliomüeliidi levikuga riikidesse (sh Filipiinid, Pakistan, Afganistan, Kamerun, Süüria, Iraak, Ekvatoriaal-Guinea, Etioopia, Nigeeria, Somaalia). Juhul kui täiskasvanut ei ole viimase 10 aasta jooksul IPVga vaktsineeritud, tuleks vaktsineerida poliomüeliidi vastu vähemalt 4 nädalat enne nimetatud riikidesse reisile siirdumist ning teha sissekanne vaktsineerimise kohta rahvusvahelisse vaktsineerimise või profülaktika tõendisse (International Certificate of Vaccination or Prophylaxis), mis tuleb reisile kindlasti kaasa võtta.
4. Kas vaktsineerimata lapsed ja täiskasvanud Eestis on ohustatud?
IPVga vaktsineeritud ei haigestu poliomüeliiti, kuid võivad eelnimetatud riikides viirusega kokkupuutel saada viirusekandjateks ning Eestisse naastes nakatada vaktsineerimata lapsi ja täiskasvanuid.
31.12.2018.a seisuga oli Eestis 9696 täielikult vaktsineerimata last, kes on potentsiaalselt vastuvõtlikud poliomüeliidi suhtes. Hõlmatus poliomüeliidi vastase vaktsineerimisega 2-aastastel on 93,3%, hõlmatus esimese revaktsineerimisega 3-aastastel lastel 91,1% ja hõlmatus teise revaktsineerimisega 7-aastastel on 78,8%.
Kuigi risk nakatuda Eestis vaktsiin-derivaat polioviiruse või metsiku polioviirusega on üliväike, ei ole see risk olematu. Haigestumist saab vältida vaktsineerimisega ning kõige kindlam viis on seda teha vastavalt immuniseerimiskavale: Eestis vaktsineeritakse lapsi inaktiveeritud poliomüeliidi vaktsiiniga 5 korda: vanuses 3; 4,5; ja 6 kuud ning 2 ja 6-7 aastat.