Accessibility
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Read more
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Read more
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Read more
Reisivaktsineerimine

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Read more

Nädalaga lisandus 13 uut A-viirushepatiidi haigusjuhtu

Möödunud nädalal (19.-25. september) lisandus Eestis 13 uut A-viirushepatiidi haigusjuhtu, neist üheksa juhtu kinnitati Viljandimaal, kaks Pärnus ning Tallinnas ja Raplas üks. Kõik väljaspool Viljandit registreeritud haigestunud olid nakatunud tõenäoliselt Viljandis.

Aasta algusest on Eestis kinnitatud kokku 62 A-viirushepatiidi ehk kollatõve haigusjuhtu, enamik haigusjuhtudest on alates augustist registreeritud  Viljandimaal (44) või on olnud Viljandiga seotud (12).

Kuigi esmane nakkusallikas ei ole selge, on selge, et hetkel levib nakkus kõige suurema tõenäosusega olmelisel teel, kas vahetul kokkupuutel haige inimesega või haigestunud inimese poolt saastatud pindade, esemete või toidu kaudu.

Haiguse peiteperiood kestab 15 – 50, keskmiselt kuni 30 päeva. Haiguse kliinilisteks nähtudeks on väsimus, palavik, kõhuvalu ja oksendamine, nahk võib muutuda kollakaks ja sügelevaks, uriin tumedaks ja väljaheide heledaks.

Haigestunud inimene on nakkusohtlik 1-2 nädalat enne haigusnähtude esinemist kuni üks nädal pärast kollasuse tekkimist. Viiruse eritumine väljaheitega lakkab üks nädal pärast kollasuse teket. Haiguse kulg võib olla ka asümptomaatiline, eeskätt lastel. Kollatõve läbipõdemise järgselt kujuneb välja eluaegne immuunsus.

A-viirushepatiidist on võimalik hoiduda piinlikku puhtust pidades. Hästi tähtis on pesta käsi vee ja seebiga alati pärast tualetis käimist, enne söömist ja söögi valmistamist ning pärast mähkmete vahetamist. Vältida tuleks suupiirkonna puudutamist pesemata kätega.

Kindlama kaitse A-viirushepatiidi vastu annab vaktsineerimine. Vaktsiini manustatakse kaks doosi 6-12-kuulise intervalliga. Immuunsus kujuneb ühe kuu jooksul 94-100% vaktsineeritutel pärast esimese annuse manustamist ja kõigil vaktsineeritutel pärast teise annuse manustamist. Immuunsuse kestvus pärast vaktsineerimist on vähemalt 25 aastat.

A-viirushepatiiti haigestumine Eestis on viimastel aastatel püsinud madal tasemel, enamik haigusjuhtudest on sisse toodud teistest riikidest: 2007. a registreeriti - 10 juhtu, 2008. a – 13, 2009. a - 19 ja 2010. a – 6 juhtu.

Viimane suurim kollatõve puhang  oli 1993. a Sõmerus, kus haigestus A-viirushepatiiti 614 inimest. Puhangu põhjustajaks oli tookord saastunud joogivesi.