Accessibility
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Read more
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Read more
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Read more
Reisivaktsineerimine

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Read more

Leetrid levivad taas Euroopas ja Eestis

Enamik haigusjuhte esines: Bulgaarias (72%), Prantsusmaal (17%), Saksamaal ja Itaalias. Ühtegi haigusjuhtu ei registreeritud Tsehhi Vabariigis, Eestis, Ungaris, Islandis, Leedus, Lätis, Luksemburgis, Maltal ja Slovakkias.
73% haigestunutest olid vaktsineerimata, 10% haigestunutest olid vaktsineeritud ühe doosiga, 2% olid vaktsineeritud rohkem kui ühe doosiga ning 15% haigestunutest oli vaktsineerimisstaatus teadmata.
13% haigestunutest moodustasid kuni 1-aastased lapsed, 23% olid 1-4-aastased lapsed, 45% 5-19 lapsed ja 19% täiskasvanud.
3,2%  haigusjuhtudest olid sissetoodud teistest riikidest: 71% – Euroopast, 15% – Aafrikast ja 12% – Aasiast.
2010. aastal registreeriti 21 leetrite surmajuhtu: 18 – Bulgaarias, 2 – Prantsusmaal, 1 –  Rumeenias.

Ajavahemikul 01.01.- 4.05.2011 registreeriti Eestis 5 leetrite haigusjuhtu, neist 4 on sisse toodud, kaks haigestunut on vaktsineerimata lapsed. Seisuga 31.12.2010. a oli Eestis 2-14 aasta vanustest lastest vaktsiini esimese doosiga vaktsineerimata 3 837 last, mis tähendab seda, et ligi neli tuhat last ei oma piisava tasemega immuunsust ja on sellega ohustatud leetrite poolt. Seoses leetrite taaslevikuga Euroopas ja Eestis tuletab Terviseamet meelde, et: • Leetrite põdemisjärgne immuunsus püsib eluaegselt.
• Vaktsineerimisjärgse immuunsuse kestvus on üle 10 aasta. Vaktsineeritud lastel on see piisava tasemega, kuid keskeas võib langeda vaktsineerimisjärgne immuunsus alla kaitsva taseme ning kunagi lapsepõlves vaktsineeritud täiskasvanud võivad muutuda vastuvõtlikuks leetrite vastu.
• Kui varem vaktsineeritud inimene haigestub leetritesse, siis on haiguse kulg  üldjuhul kergem, kui mittevaktsineeritutel.
• Riikliku immuniseerimiskava alusel immuniseeritakse lapsi tasuta leetrite-mumpsi-punetiste vaktsiini kahe doosiga: esimene vaktsiinidoos manustatakse lapsele 1 aasta vanuses ja teine doos 13 aasta vanuses. 1-aastaste laste immuniseerimisi korraldab perearst, 13-aastaseid immuniseerib koolitervishoiuteenuse osutaja või perearst. Riikliku immuniseerimiskava raames hangib riik leetrite-mumpsi-punetiste vaktsiini ainult laste immuniseerimiseks. Praegu Euroopas valitsevas olukorras soovitame lapsevanematel kontrollida, kas nende laps(ed) on immuniseeritud vastavalt immuniseerimiskavale leetrite-mumpsi ja punetiste vastu.

Seoses reisimisega või mõnel teisel põhjusel võib tekkida ka täiskasvanutel vajadus vaktsineerida ennast leetrite-mumpsi ja punetiste vastu. Eestis omavad müügiluba leetrite-mumpsi-punetiste vaktsiinid M-M-RVAXPRO (Sanofi Pasteur) ja PRIORIX (GSK), millede maaletoojaks on Magnum Medical OÜ. Maaletooja kinnitusel on M-M-RVAXPRO vaktsiin Magnum Medical OÜ-s saadaval. Info selle kohta on edastatud Ravimiametile apteekide teavitamiseks.