Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Accessibility
Vaccinating children

The body of each child is protected by their immune system. It is in our power to strengthen this system even more, taking into account the characteristics of a child’s immune system.

Read more
Vaccination of adults

An average adult is exposed to thousands of pathogens daily. The immune system, which works continuously and imperceptibly, protects the body from those pathogens.

Read more
Vaccination

Here you can find vaccination points.

Read more

Iga viies üle 80-aastane on vähemalt ühe vaktsiinidoosiga vaktsineeritud

20. Feb 2021

covid-19 vaktsiin

Sel nädalal on Eestis tehtud üle 18 600 vaktsineerimise, mis on uus rekord ning vaktsineerimisi tehakse nädalavahetusel. Vähemalt ühe vaktsiinidoosi on praeguseks saanud 61 316 inimest ja mõlemad vaktsiinidoosid 25 831 inimest, kokku on vaktsineerimisi tehtud 87 147. Üle 80-aastastest on praeguseks vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud viiendik. Eelolevatel nädalatel jätkub paralleelselt nii riskirühma kuuluvate inimeste kui ka eesliinitöötajate vaktsineerimine.

 

„Praeguseks on Eestis vähemalt ühe vaktsiinidoosiga vaktsineeritud rohkem inimesi kui teadaolevalt koroonaviirusega nakatunuid kogu COVID-19 pandeemia jooksul. Vaktsineerimise võimaluse on saanud kõik seda soovinud tervishoiuasutuste töötajad haiglates ja perearstikeskustes, ambulatoorses eriarstiabis, eratervishoius, enamik ka hambaravikliinikutes ja apteekides. Samuti on lõpusirgel esimese doosiga vaktsineerimine hooldekodudes. Perearstid on järk-järgult alustanud üle 80-aastaste vaktsineerimist ja juba ka alla 70-aastate riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimist,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

 

Kuna Eestisse saabuvad endiselt piiratud vaktsiinikogused, siis ei ole riskirühmadele mõeldud vaktsiin jõudnud veel kõigi Eesti perearstideni. Riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimiseks on COVID-19 haiguse vastast vaktsiini võimaldatud praeguseks 560-le perearstinimistule 785-st. Vaktsiini on võimaldatud perearstidele järk-järgult kõrgemas nakkusriskis olevate maakondade kaupa ja hiljemalt märtsi keskpaigaks peaks olema jõudnud riskirühmade vaktsineerimiseks mõeldud vaktsiini esimesed kogused kõigi Eesti perearstideni.

 

AstraZeneca esimestest vaktsiinitarnetest võimaldati vaktsiini haridusasutuste töötajatele, politsei- ja päästeteenistujatele ning kaitseväele. Haridusasutuste puhul on alustatud üldhariduskoolidest – põhikoolide ja gümnaasiumite töötajatest ning tegeletakse vaktsineerimist soovivate lasteaedade ja -hoidude töötajate nimekirjade koondamisega. Eesti Haigekassa ootab nende nimekirju läbi eesti.ee 25. veebruariks. Lasteaedade- ja lastehoidude töötajate vaktsineerimisega on plaanis alustada märtsi teisel nädalal, kui Eestisse jõudnud vaktsiinikogused seda võimaldavad. Märtsis algab ka kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekande töötajate vaktsineerimine.

 

Hoolekandeasutustest on praeguseks tehtud esimese doosiga vaktsineerimisi 175-s üldhooldekodus (192-st), 56-s erihooldekodus (61-st) ning 104-s kogukonna teenuse kohas (120-st).

 

Riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitusel kasutakse 70+ vanuses inimeste vaktsineerimiseks Pfizer/BioNTech ja Moderna vaktsiine ning alla 70-aastaste inimeste vaktsineerimiseks AstraZeneca COVID-19 vaktsiini.

 

„Ligi aasta kestnud kriisist väljumiseks on esmatähtis, et suudaksime vaktsineerimisega kaitsta COVID-19 haiguse suhtes kõige haavatavamaid ehk üle 80-aastased ning teatud diagnooside ja haigustega inimesi, kes võivad põdeda COVID-19 haigust väga raskelt ja vajada haiglaravi,“ ütles minister Tanel Kiik. „Praeguseks on neist vaktsineeritud viiendik. Kui lubatud tarnegraafikud peavad paika, siis jõuame kõikide selles vanuserühmas vaktsineerida soovijateni märtsi lõpuks.“

 

Terviseameti statistika COVID-19 haigusega haiglaravile sattunute kohta näitab, et ligi 40% haiglaravi vajavatest inimestest on olnud üle 80-aastased.

 

Kokku on praeguseks Eestisse jõudnud 121 470 doosi vaktsiini kolmelt vaktsiinitootjalt – Pfizer/BioNTech, Moderna ja AstraZeneca. Pfizer/BioNTech vaktsiini on seni Eestisse jõudnud 83  070 doosi, Moderna vaktsiini 4 800 doosi ja AstraZeneca vaktsiini, koos reede õhtul saabunud 16 800 doosiga kokku 33 600 doosi. Esmaspäeval ootame Pfizer/BioNTech COVID-19 vaktsiini järgmist tarnet 14 040 doosiga ja 25. veebruaril 6 000 doosi Moderna vaktsiini. Eile saabunud AstraZeneca vaktsiini doosid on juba tulevaste tellimustega kaetud ja saadetakse välja uuel nädalal.

 

Kui Pfizer/BioNTech ja Moderna vaktsiinide puhul hoitakse laos teatud kogus varuks, et tarnetõrke tekkimisel siiski järgmisel nädalal inimestele tagada vajalik 2. doos, siis AstraZeneca puhul laos olevatest doosidest lähevad enamik kasutusse nii kiiresti kui võimalik. Kuna AstraZeneca vaktsiini teine doos manustatakse alles 8 nädalat pärast esimest doosi, siis praegustest tarnetest Terviseameti kesklattu varu 2. doosiks ei jäeta.

Euroopa Liidu ühises vaktsiiniportfellis on kokku kaheksa vaktsiinitootja (Pfizer/BioNTech, Moderna, AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica NV, CureVac, Sanofi, Novavax, Valneva) vaktsiinid. Eesti on seni ühinenud EL COVID-19 vaktsiini ühishankes viie eelostulepinguga: Pfizer/BioNTech, Moderna, AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica NV ja CureVac ning langetanud põhimõttelise otsuse ühineda ka vaktsiinitootjate Novavax ja Valneva lepingutega. Eestil on võimalik kokku soetada 4 558 810 doosi vaktsiini 2 429 405 inimese jaoks.

 

Euroopa Liidus on praeguseks müügiloani jõudnud Pfizer/BioNTech, Moderna ja AstraZeneca. Lisaks on Euroopa Ravimiamet alustanud kiirendatud hindamisprotseduuri vaktsiinitootjate Curevac ja Novavax vaktsiinidele ning võtnud juba menetlusse COVID-19 Vaccine Jannseni müügiloataotluse.

 

COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist. 

 

Allikas: Sotsiaalministeerium