Accessibility
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Read more
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Read more
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Read more
Reisivaktsineerimine

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Read more

WHO poliomüeliidi vaktsiini väljavahetamise kava ei puuduta Eestit

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kavandas aprilliks 2016. a lastehalvatuse ehk poliomüeliidi vastase 3-valentse elus-nõrgestatud vaktsiini (OPV) asendamise 2-valentse OPV-ga, mis tähendab, et  vaktsiinikoostisest jäetakse välja metsiku polioviiruse teise tüübi vaktsiin-viirus.

Muudatuse põhjuseks on asjaolu, et WHO andmetel 2. tüübi metsikut polioviirust maailmas enam ei ringle. Viimati leiti 2. tüübi metsikut polioviirust aastal 1998.  3-valentne OPV asendatakse 2-valentse OPV-ga nendes riikides, mis senini on kasutanud immuniseerimiskavades OPV-d.  

Eestit ja teisi  lääneriike WHO kava ei puuduta, sest meil kasutatakse juba aastaid inaktiveeritud poliovaktsiini (IPV). Immuniseerimine poliomüeliidi vastu Eestis

Eestis alustati laste poliomüeliidi vastase vaktsineerimisega aastal 1958. Viimased lastehalvatuse haigusjuhud registreeriti meil 1961. aastal. Enne vaktsineerimisega alustamist haigestus Eestis lastehalvatusse aastas kuni 1000 inimest.

Eesti immuniseerimiskava kohaselt immuniseeritakse lapsi poliomüeliidi vastu alljärgneva skeemi järgi: Vanus            Vaktsiini annus
3 kuud           1. annus
4,5 kuud        2. annus
6 kuud           3. annus
2 aastat         4. annus ( esimene korduvvaktsineerimine)
6-7 aastat     5.annus (teine korduvvaktsineerimine)

Maailma Terviseorganisatsioon soovitab poliomüeliidiviiruste leviku vältimiseks riigis vaktsineerida vähemalt 95% lastest. Eestis oli 2015. aastal ühe aasta vanustest lastest vaktsineeritud lastehalvatustõve vastu 93,2 %. Vähem kui 95% üheaastastest lapstest olid vaktsineeritud Tallinnas, Harjumaal, Hiiumaal, Läänemaal, Pärnumaal, ja Võrumaal, Viljandimaal ja Valgamaal.

31.12.2015. a seisuga on Eestis immuniseeritud poliomüeliidi vaktsiini kolme doosiga  185 602 (96,5%) last vanuses 1-14. aastat.

Lastehalvatustõve e poliomüeliidi puhul on tegemist väga ohtliku nakkushaigusega, mis kahjustab kesknärvisüsteemi ja põhjustab raskekujulist jäsemete halvatust ning võib 5-10% juhtudest lõppeda surmaga. Poliomüeliidiviirused levivad toidu ja joogiveega ning haige levitab neid roojaga. Nakatuda võivad igas vanuses immuunkaitseta inimesed. 

Vaata lisaks: lastehalvatus e poliomüeliit