Accessibility
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta.

Read more
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Read more
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Read more
Reisivaktsineerimine ja profülaktika

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Read more

Seitse põhjust, miks vaktsineerimine on oluline

Märkimisväärne haigestumiste langus vaktsiin-välditavatesse nakkushaigustesse on jätnud minevikku mitmed varem suuri haiguspuhanguid põhjustanud nakkushaigused. See võib olla üheks põhjuseks, miks on täna Euroopas ligi 650 000 last näiteks leetrite vastase kaitseta.  Seda ajal kui vaktsiin-välditavad nakkushaigused põhjustavad  jätkuvalt haigestumisi, tõsiseid tüsistusi, invaliidsust ja lõppevad isegi surmaga.

1. Immuniseerimine päästab elu

WHO  andmetel päästetakse tänu immuniseerimisele igal aastal üle 3 mln inimese elu kogu maailmas, veel rohkem hoitakse vaktsineerimisega ära haigestumisi ja eluaegset invaliidistumist.  

Kui vaktsineerimise olulisele tähelepanu ei pöörata, võivad sellised ohtlikud nakkushaigused nagu poliomüeliit (lastehalvatus), leetrid või difteeria taasilmuda ja hakata uuesti levima ka Euroopas.

Immuniseerimine kaitseb ka vaktsineerimata inimesi, sest kõrge immuniseerimisega hõlmatuse korral väheneb märkimisväärselt haigustekitajate ringlus elanike hulgas. Enamiku vaktsiin-välditavate nakkushaiguste korral peaks immuniseerimisega hõlmatuse tase olema vähemalt  95%. Selline immuunsuse tase kaitseb ka neid, kellele on immuniseerimine vastunäidustatud või kellel teatud põhjustel immuunsust ei kujune.      

2. Igal inimesel on õigus olla immuniseeritud

Mõnedes Euroopa regiooni riikides on erinevatel põhjustel olemas immuniseerimata elanike rühmad, kes on vastuvõtlikud vaktsiin-välditavatele nakkushaigustele ning kelle hulgas esineb sageli puhanguid. Näiteks esines aastatel 2008-2009 ja ka hiljem leetrite puhanguid Saksamaal, Hispaanias, Bulgaarias, Prantsusmaal, Itaalias, Rumeenias jm. Haigestusid enamuses vaktsineerimata riskirühmad, sealhulgas migrandid, mustlaskogukonda kuuluvad inimesed ja need isikud, kes  religiooni või muul põhjusel eitavad vaktsineerimist. Nendel riskirühmadel puudus  teadmine vaktsineerimise vajadusest ja osa neist olid sotsiaalse kaitseta.

3. Vaktsiin-välditavad nakkushaigused on jätkuvalt ohtlikud

Haigestumine vaktsiin-välditavatesse nakkushaigustesse on praegu küllalt madal. Seetõttu on paljud lapsevanemad hakanud keelduma vaktsineerimistest, mille tulemusena on hakanud immuniseerimisega hõlmatus langema niisuguste tõsiste nakkushaiguste osas nagu leetrid, punetised, difteeria ja läkaköha.

Näiteks puhkesid 1990. aastatel difteeriavastase vaktsineerimise ärajätmise tagajärjel endistes NL riikides ulatuslikud difteeria puhangud, mille käigus haigestus üle 50 000 inimese.

2009-2010 aastal esines Bulgaarias laiaulatuslik leetrite puhang haigestunute koguarvuga üle 24 000, neist 24 haigestumist lõppesid surmaga.

2002. aastal tunnistati WHO Euroopa regioon poliomüeliidivabaks regiooniks. Kuid 2010. aastal puhkes Tadžikistanis suur poliomüeliidipuhang, mille põhjuseks oli Afganistanist sissetoodud metsik polioviirus. Kokku haigestus 475 inimest ja registreeriti 29 surmajuhtu. 4. Vaktsiin-välditavaid nakkushaigusi on võimalik kontrollida ja elimineerida

Kõrge immuniseerimisega hõlmatuse korral langeb haigestumine vaktsiin-välditavatesse nakkushaigustesse.

Tänu koordineeritud vaktsineerimistele on maailmas likvideeritud või kontrolli alla saadud järgmised tõsised nakkushaigused:

-         pärisrõuged likvideeriti 1978. aastal. Varasemalt suri igal aastal maailmas 5 mln inimest;
-         WHO Ameerika regioonis elimineeriti leetrid 2002. aastal. Veel 1990 aastal esines selles regioonis leetrite laiaulatuslik puhang haigestunute arvuga üle 250 000 ja surmade arvuga üle 10 000. Haigus saadi kontrolli alla tänu vaktsineerimisele kõigest  12 aastaga;
-         WHO Euroopa regioonis on liikmesriigid seadnud eesmärgiks elimineerida leetrid ja punetised 2015. aastaks. Praegu on regioonis haigestumine leetritesse jätkuvalt kõrge, kuid positiivse asjaoluna võib märkida, et viimase 10 aasta jooksul on vähenenud haigusjuhtude arv 96% võrra; 
-         2002. aastal tunnistati WHO Euroopa regioon poliomüeliidivabaks ja seitsme aasta jooksul ei registreeritud siin ühtegi poliomüeliidi haigusjuhtu. Vaatamata sellele, et 2010. aastal esines regioonis sissetoodud metsikviiruse poolt põhjustatud puhang, õnnestus olukord kiiresti võtta kontrolli alla. Poliomüeliidi endeemilised on maailmas jätkuvalt  kolm riiki – Afganistan, Nigeeria ja Pakistan.  5. Immuniseerimine on kasu-efektiivne Immuniseerimine on majanduslikust seisukohast kõige efektiivsem kaasaegne saavutus rahvatervise valdkonnas. Immuniseerimisega seotud kulud on tunduvalt väiksemad võrreldes ravi kuludega. Immuniseerimine on väga oluline elanikkonna tervisele ja heaolule. Tänu poliomüeliidi (lastehalvatuse) likvideerimise globaalse initsiatiivi alustamisele aastast 1998 käivad 5 mln inimest praegu omal jalul. Vastasel korral oleks nad olnud praegu halvatud poliomüeliiti nakatumise tagajärjel. 6. Laste tervis sõltub ohutu, efektiivse ja taskupärase immuniseerimist tagava tervishoiuteenuse osutamise süsteemist

Edukad immuniseerimisalased sekkumised tõid aastakümnete vältel kaasa märkimisväärse haigestumise ja suremuse languse.

Hästi toimiv immuniseerimise süsteem on tugeva tervishoiusüsteemi üks võtmeelementidest, mis valmistab riiki ette tervishoiusüsteemi tuleviku probleemideks.

Immuniseerimisega hõlmatuse näitajat kasutatakse paljudes riikides tervishoiusüsteemi suutlikkuse ja esmatasandi arstiabi kättesaadavuse hindamise indikaatorina.

Investeerimine kõikidesse immuniseerimise valdkonda käsitlevatesse ressurssidesse (personal, tehnilised ja rahalised ressurssid) tagab riigi suutlikkuse pakkuda esmatasandi arstiabi ja tagab, et ühegi lapse elu ei ole ohustatud vaktsiin-välditavate nakkushaiguste poolt.

Euroopa immuniseerimise nädal on üks võimalustest kasutada avalikkuse teavitamist immuniseerimisalase teadlikkuse tõstmiseks kogu WHO Euroopa regioonis. Iga lapse immuniseerimine on oluline selleks, et vältida haigusi ja kaitsta laste elu. 7. Iga laps peab olema vaktsineeritud

Arvate, et teie last ei pea vaktsineerima, kuna kõik teised lapsed on juba vaktsineeritud? Mõelge selle üle veelkord.

Teadaolevalt tekib kaitsev üldimmuunsus juhul, kui 95% elanikkonnast on immuniseeritud, samas aga kõik vaktsineerimata isikud suurendavad enda ja teiste haigestumise riski.

Mõnede vaktsiin-välditavate nakkushaiguste korral on oluline iga konkreetse isiku vaktsineerimine, kuna elanike üldimmuunsuse tase ei väldi haigestumist. Näiteks, kui laps ei ole vaktsineeritud teetanuse vastu, ei ole oluline kas teised isikud on vaktsineeritud või mitte, sest selle haiguse tekitaja ei kandu inimeselt inimesele.

Kõrge immuniseerimisega hõlmatus võib tekitata lapsevanematel väära turvatunde, mis võib tuua endaga kaasa vaktsineerimistest keeldumisi. Selline lähenemine vähendab elanike üldimmuunsuse efektiivsust, sest iga immuniseerimata laps suurendab haigustekitaja leviku võimalust inimpopulatsioonis. Piisab sellest, et nakatub üks immuniseerimata inimene, kui tema kaudu hakkab haigustekitaja levima teistele immuniseerimata inimestele.

Allikas: WHO Euroopa regioon