Accessibility
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Read more
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Read more
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Read more
Reisivaktsineerimine

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Read more

Euroopa vaktsineerimisnädal keskendub sel aastal laste kaitsmisele

Aprillikuu viimast nädalat tähistatakse Euroopas traditsiooniliselt vaktsineerimise nädalana. Nädala eesmärgiks on juhtida tähelepanu maailmas levivatele ohtlikele nakkushaigustele, mille eest on meil võimalik ennast kaitsta.

Arvult kaheksas vaktsineerimisnädal keskendub seekord laste vaktsineerimisele – iga laps on oluline! Me ei pea riskima laste mõttetute haigestumistega ajal, mil nende vastu on olemas kaitse.

Eesti immuniseerimiskava kohaselt vaktsineeritakse lapsi 10 nakkushaiguse vastu, nendeks on tuberkuloos, B-viirushepatiit, difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit, mumps, punetised, leetrid ja Haemophylius influenzae tüüp B.

Viimase viie aasta jooksul on märgata vaktsineerimistega  hõlmatuse osas väikest langustendentsi.

2012. aastal vähenes võrreldes 2011. aastaga 2-aastaste laste hõlmatus vaktsineerimise osas kõikide immuniseerimiskava vaktsiinidega. Maailma Terviseorganisatsiooni WHO poolne soovituslik tase 95 protsenti jäi Eestil saavutamata üheksa haiguse puhul.  Hõlmatus vaktsineerimisega difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi ja Haemophylius influenzae tüüp B vastu vastu moodustas 94,6%, B-viirushepatiidi puhul 94,7% ning  mumpsi, punetiste ja leetrite vastu - 93,6%. 2-aastaste laste seas jäi soovituslik hõlmatuse tase madalamaks  Tallinnas, Harjumaal, Hiiu-, Pärnu- ja Valgamaal.

Tuberkuloosi vastu vaktsineerimine püsib jätkuvalt kõrgel tasemel, 2012. aastal vaktsineeriti 97,9% lastest vanuses 0 kuni 11 elukuud.

Nagu varasemalt jätkusid ka 2012. aastal probleemid vaktsineerimise õigeaegsusega, kuid võrreldes 2011. aastaga suurenes 2012.a hõlmatus esimese ja teise korduvvaktsineerimisega difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi vastu. Hõlmatus esimese korduvvaktsineerimisega 2-aastastel lastel moodustas 85,5% ja teise korduvvaktsineerimisega 7-aastastel 80%. Hõlmatus kolmanda korduvvaktsineerimisega difteeria ja teetanuse vastu 15-17-aastastel noorukitel moodustas 80%.

Hõlmatus korduvvaktsineerimisega leetrite, punetiste ja mumpsi vastu püsis 13-14-aastaste hulgas eelneva aastaga võrreldes samal tasemel -  91,7%.

Vaktsineerimistest keeldumiste arv kasvas 2012. aastal 0,3% võrra. Vaata lisaks: Riiklik immuniseerimiskava ja selle täitmine