Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Lähen vaktsineerima

Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.

Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.

Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.

Loe edasi
Unustatud nakkushaiguste rändnäitus

Ajalooline ja hariv näitus “Jälle need nakkushaigused! Sajandi jagu haiguspuhanguid ja ravi” annab põhjaliku ülevaate 20. sajandi tõsisematest nakkushaigustest, nende levikust ning tervishoiusüsteemi arengust. Näitus annab võimaluse tutvuda ajalooliste plakatite, fotode ja meditsiinivahenditega, mis aitavad mõista, kuidas ühiskond on läbi aegade nakkushaigustega võidelnud.

Loe edasi

HPVga puutuvad elu jooksul kokku pea kõik

26. Veebr 2019

Vaktsineerimine

HPVga puutub elu jooksul kokku 80% inimestest, kes tõsiselt haigestub, pole aga teada. Infektsioonhaiguste arst Pilleriin Soodla vastab mõnele olulisele küsimusele.

 

Miks on HPV viirus ohtlik? Milliseid muudatusi see organismi toob ja millisel juhul võib vähiks areneda?

 

HPV on inimese papilloomiviiruste grupp, kuhu kuulub palju erinevaid viirusi. Nime on nad saanud papilloomide ehk tüügaste järgi, mida osad viirused põhjustada võivad. HPV-de ohtlikkus inimesele on erinev. Suur osa HPVdest ei põhjusta kunagi ühtegi sümptomit või haigust. Tüükad ei ole eluohtlikud, küll aga elukvaliteeti oluliselt häiriv haigus. Osad papilloomiviirused on aga seotud vähi tekkega. HPV on seotud mitme erineva piirkonna vähi tekkega: emakakaela-, tupe- ja häbemevähk, suu- ning kaelavähk, pärakuvähk.

Kes haigestuda võivad ja kui levinud see on? Milline on võimalus ise paranemiseks?
HPV on väga levinud ja sage ning sellesse võivad nakatuda kõik inimesed olenemata vanusest. Arvatakse, et kuni 80% inimestest puutub oma elu jooksul viirusega kokku. HPV levib nahk-naha kontaktil, enamasti intiimkontaktil (vaginaalne, anaalne või oraalne seksuaalkontakt). Enamasti ei põhjusta viirusega kokkupuude mingeid vaevusi ja seetõttu on see ka inimkonnas väga levinud. Organism suudab viirusest ka ise vabaneda. Kõik inimesed siiski ei vabane viirusest ja nii võib aastate jooksul rakkude ehitus ja funktsioon muutuda ning see on omakorda vähi tekke riskiks. Veel praegugi ei oska meditsiin ennustada, kes viirusest ei vabane ning kellel on suurem risk vähi tekkeks. Arvesse tulevad ka teised vähi riskitegurid ja mida rohkem neid on, seda suurem on ka risk.

 

Keda on mõistlik vaktsineerida?
HPV-le spetsiifiline ravi puudub, kuid haiguse teket saab ära hoida vaktsineerides enne viirega kokkupuudet. Vaktsiin on välja töötatud teatud osa HPV tüvede vastu, sisaldades olenevalt vaktsiinist 2-9 vähi ja tüügaste tekkega seotud tüüpi (kõrge vähitekkeriskiga HPVd).
Vaktsineerimisel on väga vähe vastunäidustusi ning arsti vaatepunktist oleks mõistlik vaktsineerida võimalikult palju inimesi. Niimoodi on võimalik üleüldse vähendada HPV ringlust ja levikut elanikkonnas ning kaudselt kaitsta ka neid, keda ei saa vaktsineerida. Seda nimetatakse karjaimmuunsuseks. 
Numbriliselt ja rahaliselt on kõige kasulikum ehk kuluefektiivsem vaktsineerida tütarlapsi enne suguelu algust, sellega on võimalik ennetada suurt osa emakakaelavähkidest. Miks tüdrukuid? Sest emakakaelavähi haigestumine on arvuliselt kõige sagedasem. Samas vaktsineerivad paljud riigid (USA, Kanada, Austraalia, Taani, Holland jne) ka noormehi - eesmärk on siis vähendada üleüldist nakatumist HPVga ja vähi teket. 
Kui inimene ei ole vaktsineeritud enne suguelu algust, siis see ei tähenda, et enam üldse vaktsineerida ei saa. Saab ikka, lihtsalt on võimalik, et mõni HPV on juba organismis olemas. Oluline on siinkohal teada, et vaktsiin ei suurenda olemasoleva HPV haigusriski või vähi teket. Vaktsiinis ei sisaldu viirust ennast, vaid ainult selle ümbriskapsel, mis on saadud labori rakkudest ja mitte viirusest endast. Vaktsiiniga puudub seega täielikult oht, et vaktsiin võiks haigust ennast põhjustada. Immuunsüsteem aga ei tee vahet päris metsikul viirusel ja viiruse laadsel vaktsiini osakesel seetõttu on reaktsioon sarnane päris viirusega kokkupuutumisele ja tegemist on väga efektiivse vaktsiiniga. Efektiivsus on isegi parem kui loomulikul teel kokkupuutumisel, kuna vaktsiin satub süstimise järgselt lihaskoesse ja immuunsüsteem reageerib vastavalt. Tavaliselt seksuaalkontaktil limaskestaga kokkupuutel aga ei pruugi immuunsüsteem üldse reageerida viirusele ja see ongi põhjus, miks igakord viirusest ei vabaneta. 
Vaktsiini kasutatakse ka juba HPVst tekkinud haiguse ravi järgselt, et ennetada haiguse taasteket, see on günekoloogilistes ravijuhistes juba olemas. Mina olen vaktsineerinud naisi, kellel on teostatud emakakaela (HPVst kahjustatud piirkond on eemaldatud) operatsioon ning kes soovivad haiguse uuesti tekkimist igati vältida.
Eestis on väga kasulik igasugune HPV vastane vaktsineerimine, kuna naiste sõeluuring emakakaelavähi ennetuseks toob testima väga väikese hulga naisi (olenevalt aastatest vaid 10-20%) ning meie naiste emakakaelavähki haigestumus ja suremus on Euroopa liidus kahjuks juhtival kohal - igal aastal diagnoositakse 180 emakaelavähki haigestumist.

 

Mida me teame vaktsiini kaugtulemustest? 
Vaktsiinid võeti laialdaselt kasutusele 2006. aastal, seega on pikaaegsetest kaugtulemustest veel vara rääkida. Siiski on olemas mitmeid tegureid, mida saab hinnata enne vähi teket. Selleks on näiteks emakakaela rakkude muutused PAP testil. Praeguseks on ilusti näidatud, et need muutused, mida klassifitseeritakse CIN (emakakaela limaskesta rakkude muutused) 1-3 ja mis on vähi tekke riskiga otseselt seotud, on vaktsineeritute seas oluliselt vähenenud ja seega on vähi tekke risk oluliselt vähenenud.
Austraalias on näidatud genitaaltüügastesse haigestumise olulist vähenemist, praktiliselt kadumist nooremate naiste ja meeste seas. Huvitav on välja tuua, et noormeeste tüügastesse haigestumine hakkas oluliselt vähenema veel enne seda, kui nende vaktsineerimine algas, demonstreerides ilusti karjaimmuunsuse efekti. Vaktsineeritud olid nende noormeeste seksuaalpartnerid.

 

Kui palju/vähe esineb vaktsiini kõrvaltoimeid?
Kõikide süstitavate vaktsiinidega võib kaasneda süstekoha reaktsioon, näiteks punetus, valulikkus ja paistetus. Need on kerged reaktsioonid, mis mööduvad iseenesest paari päeva jooksul. Need on ka reaktsioonid, mis on kõige sagedamini teatatud HPV vaktsiinidega. 
Oluline on aga teada, et raskeid kõrvaltoimeid esineb väga-väga harva. Senini ei ole näidatud HPV vaktsiinide seost raskete autoimmuunsete haiguste, emakakaelavähi või muude vähkidega. Ja kogemus ei ole mitte väike - tänaseks on maailmas tehtud üle 270 miljoni HPV vaktsiinidoosi. Klassi kaupa minestamine ei ole tavaliselt seotud kõrvaltoimega, vaid arvesse peab võtma tundlikku vanust ja psühholoogilist komponenti tüdrukute vaktsineerimisel. 
Kõikide vaktsiinide kõrvaltoimeid jälgitakse pidevalt ka pärast vaktsiini turule lubamist, et veenduda vaktsiinide ohutuses. Tekkivad kõrvaltoimed peavad saama teatatud ravimiametisse, seda saavad teha õed, arstid ja ka vaktsineeritud. 2017. aastal teatati ravimiametisse 81 vaktsineerimisega seotud kõrvaltoimet (63% olid kerged), 78 nendest paranesid täielikult. Sealjuures oli 2017. aastal manustatud vaktsiinide arv 404 642. Kõrvaltoimete sagedus seega 0,02%. Ravimiametist on öeldud, et vaktsiinid on väga ohutud ravimid. Nende kasutamisest saadav kasu (haiguse ärahoidmine) ületab kindlalt võimalikke ohte. (www.sam.ee)

 

Mis võiks võtta Teie hinnangul vaktsiinihirmu maha?
Vaktsineerimise ees võib hirmu tekitada teadmatus. Mis on vaktsiini sees? Mille vastu see kaitseb? Kas kõik üldse vajavad kaitset? Kõrvaltoimed? Jms. Siinkohal on oluline neid küsimusi küsida ja vastuseid saada. Teades, mille eest soovime patsienti kaitsta, kui tõsine on see haigus ja kuidas vaktsiin töötab, saame juba hulganisti küsimusi vastatud ja hirme vähendada.

Tänapäevases infomaailmas, kus elame sotsiaalmeedia massilises ja 24/7 infotulvas, võib olla väga keeruline veenduda postituste ja artiklite teaduspõhisuses. Pinnapealsus ei võimalda algallikani minna. Oleme ise pidanud väga üksikasjalikult teadustööd läbi analüüsima, et veenduda nende korrektsuses, tavainimesel ei peagi selliseid oskusi olema. Seega on väärinfo levik kiire ja laiaulatuslik. Ja kõige õnnetum on siinjuures see, et halvad uudised levivad oluliselt kiiremini ja kaugemale. Oleme jõudnud seisu, kus kõvemini karjujal on õigus. 
Põhimõttelisi vaktsineerimise vastaseid on keeruline teaduspõhiste faktidega ümber veenda. Kahjuks võivad siinkohal väikesed lapsed kannatajaks jääda, kuna enamik vaktsiine on väljatöötatud eluohtlike haiguste vastu. Kui haigused on tänu edukale vaktsineerimisele elanikkonnast praktiliselt kadunud, kaob ka haigusteadlikkus ja otsitakse miinus-pooli (nt kõrvaltoimed). Heaks näiteks on siinkohal leetrid, mis on Euroopas viimastel aastatel oluliselt levima hakanud ja kahjuks ka elusid nõudnud.
Ainukene hea lahendus oleks ise korrektset materjali ja teavet jagada, samuti positiivseid kogemusi edastada. Väga vähe saavad kõlapinda head uudised haiguse vältimisest, näiteks, et mina ei ole puukentsefaliiti põdenud! Või, et arstiteaduskonna tudengid vaktsineerivad ennast patsientide kaitseks gripi vastu juba aastaid. Siinkohal täname kõiki, kes on nõuks võtnud hea sõna levitamise.

 

Pilleriin Soodla
Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi juhatuse liige
TÜ kliinikumi nakkushaiguste osakonna arst

Originaal artikkel Terviseuudised.ee