Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi
Reisivaktsineerimine ja profülaktika

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Loe edasi

A-viirushepatiit

Vaktsineerimine kõigile tasuline.

 

Mis on A-viirushepatiit?

Maksapõletik ehk kollatõbi, mille põhjuseks on nakatumine A-hepatiidi viirusega (HAV), mis paljuneb maksakoes ja kahjustab seda. A-viirushepatiidi vastast ravimit ei ole.

 

Kuidas levib?

A-hepatiidi viirus levib fekaal-oraalsel teel kas otse ühelt isikult teisele (nt mähkmeealised lapsed lasteaedades) või saastunud toidu ja vee kaudu. A-viirushepatiit võib levida ka anaalseksi ning harvadel juhtudel vere kaudu.

 

HAV on stabiilne viirus, mis säilib päevi toiduainetes ja soolases vees. Näiteks viirust eritavate isikute valmistatud ja saastatud kondiitritooted ning teised kuumutamist mittevajavad toiduained on põhjustanud mitmeid puhanguid. Puhanguid on põhjustanud ka toorelt tarvitatavate austrite, koorikloomade, limuste ja vähiliste söömine, sest need võivad linnalähedastes randades kasvades puutuda viirusega kokku läbi kanalisatsioonivee. Nakatuda võib ka viirustega saastunud veest tehtud jääst, mida serveeritakse näiteks jookides.

 

Haigusnähud

A-viirushepatiidi oluliseks iseärasuseks on varjatud või ilma nähtavate tunnusteta vormide esinemine (eriti lastel).

 

Haiguse faasis eristatakse erinevaid perioode:

  • Haiguse peiteperiood, mis kestab tavaliselt 28-30 päeva. Sel ajal nähtavad tunnused puuduvad, kuigi organismis toimub aktiivne viiruse paljunemine. Periood on seda lühem, mida rohkem viirusi algselt organismi sattus.
  • Eelnähtude faas, mis kestab keskmiselt 5-7 päeva ja lõpeb kollatõve tekkega. Patsiendil võivad olla palavik, anoreksia, lihasvalud, oksendamine, nõrkus jm haigusnähud.
  • Kollatõbi (ehk Ikterus), millest annab märku tume, kollakas-pruun uriin, mis on tingitud bilirubiini sisaldusest. Paari päeva pärast muutub patsient peaaegu üleni kollaseks. Just selles faasis pöördutakse tavaliselt arsti poole. Selles perioodis on haige nakatamisohtlik umbes ühe nädala jooksul.
  • Paranemisperiood on kuni paar kuud.

Sümptomid võivad tekkida 15 kuni 50 päeva pärast kokkupuudet viirusega. Haige inimene on nakkusohtlik 2–3 nädalat enne esimeste haigusnähtude teket ning haiguse esimesel ja teisel nädalal.

 

Tavaliselt paranetakse mõne kuuga ja ilma tüsistusteta. 3-20% juhtudest võib A-viirushepatiit taasägeneda. See toimub 4-15 nädalat pärast haigusnähtude kadumist.

 

A-viirushepatiidi läbipõdemise järgselt kujuneb eluaegne immuunsus.

 

Kuidas diagnoositakse?

Diagnoos püstitatakse kliinilise pildi ja epidemioloogiliste andmete (viibimine alal, kus on suurem HAV-i levik) alusel.

 

Kellel on suurem risk nakatuda?

  •  suurema HAV-i levikuga maades reisijad;
  •  HAV-i levikuga maadest pärit inimestega tegelevad isikud;
  •  süstivad narkomaanid;
  •  meestega seksivad mehed;
  •  haige pereliikmed ja/või hooldajad;
  •  isikud, kes töötavad lastega (lasteaia ja kooliõpetajad);
  •  organi (maksa) transplantatsiooni patsiendid;
  •  krooniliste maksahaiguste põdejad (krooniline hepatiit, tsirroos jm);
  •  heitvee rajatiste töötajad.

Kuidas hoiduda haigestumisest?

A-viirushepatiit on haigus, mille vältimiseks on oluline täita hügieeninõudeid (nt käte pesemine enne söögivalmistamist ning söömist).

 

Enne paljudesse riikidesse reisimist on soovitatav end vaktsineerida A-viirushepatiidi vastu

 

Reisil olles tuleb vältida teadmata puhtusega vee joomist (ja jääga jooke), pooltooreid koorikloomi ning küpsemata ja koorimata puu- ja aedvilju.

 

Vaktsiini kaks doosi süstitakse 6-18-kuulise intervalliga. Immuunsus kujuneb ühe kuu jooksul 94-100% vaktsineeritutel pärast esimese annuse manustamist ja kõigil vaktsineeritutel pärast teise annuse manustamist. Immuunsuse kestvus on vähemalt 20 aastat.

 

Alla ühe aasta vanuste laste immuniseerimiseks vaktsiin puudub.

 

Eestis kasutatava(te) vaktsiini(de) kohta leiab infot Ravimiameti lehelt.

 

Tagasi lehele