Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Lähen vaktsineerima

Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.

Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.

Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.

Loe edasi

Vaktsiini ohutus ja kõrvaltoimed

Kas vaktsiin on ohutu?

Jah, kõik kolm HPV-vaktsiini on ohutud, nendest saadav kasu kaalub kahtlusteta üles võimalikud kahjud. 

Kõigi HPV-vaktsiinide ohutust ja tõhusust on ravimiuuringutega põhjalikult hinnatud, enne kui need on laiema üldsuse seas kasutusele võetud. Vaktsiinide ohutuse järelevalve jätkub ka pärast nende kasutuselevõttu ning pärast seda, kui 71 riigis on manustatud üle 270 miljonit vaktsiinidoosi, peetakse nende ohutust endiselt väga heaks.

 

WHO vaktsiinide ohutuse valdkonna nõuandev komitee (GACVS) analüüsib korrapäraselt teaduslikke tõendeid HPV-vaktsiinide ohutuse kohta, tuginedes eri maailma paikades tehtud uuringute tulemustele. Uuritakse lähemalt kõiki pärast vaktsineerimist tekkinud raskeid tervisehäireid, millel võiks olla vaktsiiniga seos, ning komitee analüüsib nende esinemissagedust enne ja pärast vaktsiini kasutuselevõttu. 2016. aasta jaanuaris jõudis komitee järeldusele, et puuduvad tõendid vaktsiinide kasutamisega kaasnevate suurte ohutusprobleemide kohta. Samuti korraldas Euroopa Ravimiamet sõltumatu hindamise ning leidis, et vaktsiinid on ohutud ja tõhusa toimega.

Siin on küsimused HPV vaktsiini omaduste, ohutuse ja võimalike kõrvaltoimete kohta ning vastused neile küsimustele.

Mis annab mulle kindluse, et tegu on kvaliteetse vaktsiiniga?

WHO, Euroopa Ravimiamet, reguleerivad riigiasutused ja mitmed teised suhtuvad vaktsiinide ohutusse väga tõsiselt. On kehtestatud ranged süsteemid, et tagada kõigis uurimis-, tootmis-, transpordi- ja manustamisetappides vaktsiinide ohutus ja kvaliteet. Tänu nendele süsteemidele on kindel, et teatatakse kõigist võimalikest ohutusprobleemidest ja neid uuritakse põhjalikult.

Enne HPV-vaktsiinile kasutusloa andmist tehakse ravimiuuringuid, mille jooksul pööratakse erilist tähelepanu kõrvaltoimetele. Ravimiuuringutes manustatakse vaktsiini tuhandetele vabatahtlikele ning nende tulemusi võrreldakse tulemustega rühmas, kes ei ole vaktsiini saanud.

 

Kui on selge, et vaktsiin on ohutu ja tõhusa toimega, annab WHO esialgse loa selle valmistamiseks vaktsiini tootja tehastes. WHO ja reguleerivad riigiasutused kontrollivad tootmisrajatisi ja -protsesse ning vaktsiinipartiide ühtsust, veendumaks, et kõik partiid on ühesugused. Regulaarselt korraldatakse uusi hindamisi ja WHO uurib lähemalt kõiki ebaühtlase kvaliteedi ilminguid, millest on teatatud.

Kõigis riikides, kus HPV-vaktsiine valmistatakse, kehtivad ühed ja samad ranged tootmis- ja kvaliteedinormid.

Kuidas ma võin kindel olla, et vaktsiin pole aegunud?

Aegumiskuupäev on trükitud iga viaali etiketile. Lapsevanemad, hooldajad ja vaktsineeritavad võivad paluda arstil neile etiketti näidata. Tervishoiuasutustes kehtestatud süsteemidega on tagatud, et ükski ravim, sh vaktsiin, ei ole aegunud ja neid on ohutu kasutada.

Kes vaktsiini toodab ja kus seda valmistatakse?

Nelja- (Gardasil®) ja üheksavalentseid (Gardasil 9®) vaktsiine toodab ravimifirma Merck Sharp & Dohme (lühendatult ka MSD või Merck), mille peakorter asub USAs. Kahevalentset vaktsiini (Cervarix®) toodab ravimifirma GlaxoSmithKline, mille peakontor asub Ühendkuningriigis.

 

Nende ravimifirmade tootmisrajatised, kus valmistatakse eelnimetatud vaktsiine, asuvad eri riikides üle maailma. Kõiki tehaseid, kus toodetakse HPV-vaktsiine, kontrollivad korrapäraselt riigi- ja rahvusvahelised asutused, sh WHO.

Kui kaua on HPV-vaktsiin kasutusel olnud?

HPV-vaktsiinid on olnud kasutusel alates 2006. aastast. Neljavalentne HPV-vaktsiin (kaitseb nelja HPV tüübi eest) võeti kasutusele 2006. aastal, kahevalentne (kaitseb kahe HPV tüübi eest) 2007. aastal ning üheksavalentne (kaitseb üheksa HPV tüübi eest) 2014. aastal.

Kui paljudele on praeguseks HPV-vaktsiini manustatud?

Alates 2006. aastast, kui HPV-vaktsiin esimest korda kasutusele võeti, on kogu maailmas rohkem kui 100 miljonile inimesele manustatud kokku üle 270 miljoni vaktsiinidoosi.5 HPV vastu vaktsineerimine kuulub praegu 71 riigi tavapärasesse immuniseerimiskavasse. 

Allikas: Bruni, Laia et al. Global estimates of human papillomavirus vaccination coverage by region and income level: a pooled analysis. The Lancet Global Health, 4. köide, 7. number, e453–e463 (2016).

http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2214109X16300997?via%3Dihub  

Kas vaktsiinil on pikaajalisi tagajärgi?

Sellest, kui esimestes riikides hakati tüdrukuid laialdaselt HPV vastu vaktsineerima, on möödunud kümme aastat. Need, keda vaktsineeriti kümme aasta tagasi, on endiselt HPV eest hästi kaitstud ning pole ilmnenud ohumärke. Skandinaavia maades ja USAs analüüsitakse korrapäraselt miljonite vaktsineeritute elektroonilisi haiguslugusid, et teha kindlaks, kas HPV-vaktsiini saanud naiste tervisenäitajates tuleb ette ootamatuid negatiivseid ilminguid. Siiani pole täheldatud pikaajalisi negatiivseid tagajärgi.

 

CDC

 

Kas vaktsiinil on kõrvaltoimeid, kui jah, siis millised need on?

Nii nagu teiste vaktsiinide ja ravimite puhul, on HPV-vaktsiinil sageli kerged kõrvaltoimed. Need on punetus, paistetus või valulikkus käsivarrel, kuhu vaktsiini süstiti. Mõnedel vaktsineeritutel esineb peavalu, väikest palavikku, liigese- või lihasvalu ning mööduvat iiveldust. Need paiksed reaktsioonid või kõrvaltoimed mööduvad enamasti vähem kui päevaga ning pole ohtlikud.

 

Mõnikord tuleb vaktsineerimisel või mõne muu süsti tegemisel ette minestamist. Seda esineb rohkem olukordades, kus vaktsineeritakse korraga paljusid noori, näiteks kooli arstikabinetis. Sellisel juhul ei ole minestamise põhjuseks mitte vaktsiin ise, vaid pigem pingeseisund ja ärevustunne.

 

Umbes ühel inimesel miljonist, kellele manustatakse ükskõik millist vaktsiini, tekib allergiline reaktsioon (näiteks anafülaktiline šokk). Seepärast peaks vaktsineeritav igaks juhuks jääma pärast vaktsiini manustamist veel 15 minutiks õe või arsti järelevalve alla. Kui tunnete kohe pärast vaktsineerimist peapööritust või teil esineb kuulmis- või nägemishäireid, teatage sellest tervishoiuteenuse osutajale.

 

Kahjuks ringlevad sotsiaalmeedias ja teismeliste seas kuuldused HPV-vaktsiini seotuse kohta raskete kõrvaltoimete või krooniliste terviseprobleemidega. Põhjalikud uuringud ja pidev ravimiohutuse järelevalve rohkem kui 270 miljoni doosi üle, mis on siiani kogu maailmas manustatud, ei tõenda sellise seose paikapidavust.

Kui sageli esineb kõrvaltoimeid?

Reaktsioon käsivarrel, kuhu vaktsiini süstiti

  • Valu tunneb umbes kaheksa inimest kümnest.
  • Punetus või paistetus tekib umbes ühel inimesel neljast.

Peavalu tekib umbes ühel inimesel kolmest. Palavik

  • Väike palavik (38 °C) tekib umbes ühel inimesel kümnest.
  • Keskmiselt kõrge palavik (39 °C) tekib umbes ühel inimesel 65st.

Need kerged kõrvaltoimed mööduvad tavaliselt mõne tunni või kuni päevaga.

Umbes ühel inimesel miljonist, kellele manustatakse ükskõik millist vaktsiini, tekib tugev allergiline reaktsioon (näiteks anafülaktiline šokk). Seepärast peaks tervishoiuteenuse osutaja küsima enne vaktsineerimist allergiate kohta ning andma nõu, kas inimese teadaolev allergia on seotud konkreetse vaktsiiniga. Samuti peaks vaktsineeritav igaks juhuks jääma pärast vaktsiini manustamist veel 15 minutiks tervishoiutöötaja jälgimise alla.

Kas HPV-vastane vaktsineerimine võib põhjustada allergilisi reaktsioone?

Jah, kuid ainult inimestel, kel esineb väga spetsiifilist allergiat, mis on seotud konkreetse vaktsiiniga.

 

Kõik ravimid ja vaktsiinid (ning teatud toiduained ja putukahammustused) võivad tekitada allergilisi reaktsioone. Kõige raskem allergiline reaktsioon, mida nimetatakse anafülaktiliseks šokiks, tekib umbes ühel inimesel miljonist, kellele manustatakse ükskõik millist vaktsiini.

 

Kuigi allergilised reaktsioonid vaktsiinidele on väga harvad, peaksid vaktsineeritavad ja nende hooldajad teavitama enne vaktsineerimist tervishoiuteenuse osutajat kõigist teadaolevatest allergiatest. Tervishoiuteenuse osutaja saab siis anda nõu, kas allergia võib olla seotud konkreetse vaktsiiniga.

 

Igaks juhuks peaksid kõik vaktsineeritavad jääma pärast vaktsiini manustamist veel 15 minutiks tervishoiutöötaja jälgimise alla.

Kuidas ma võin olla kindel, et mu lapsel ei teki raskeid kõrvaltoimeid?

On väga ebatõenäoline, et lapsel tekivad HPV-vastasest vaktsineerimisest põhjustatud rasked kõrvaltoimed või ärevustundega seotud reaktsioonid.

 

Kuid lapsevanem saab siiski omalt poolt teha nii mõndagi, aitamaks kaasa sellele, et lapse vaktsineerimine kulgeb sujuvalt.

  • Kui lapsel on allergia, teavitage sellest enne vaktsineerimist tervishoiuteenuse osutajat. Tervishoiuteenuse osutaja saab siis anda nõu, kas allergia on seotud konkreetse vaktsiiniga.
  • Veenduge, et laps jääb pärast vaktsineerimist veel 15 minutiks tervishoiutöötajate järelevalve alla, et nad saaksid vajaduse korral reageerida raskele allergilisele reaktsioonile.
  • Pärast vaktsineerimist võivad tekkida nii tavapärased kõrvaltoimed (süstekoha punetus või valulikkus) kui ka palavik või valutunne kehas. Kinnitage lapsele, et need kõrvalnähud on tavalised, aga mitte ohtlikud, ning et need mööduvad kiiresti.
  • Kui esineb ootamatuid nähte, teatage sellest arstile. Sellistesse teadetesse suhtutakse väga tõsiselt ning neid analüüsitakse lähemalt, et teha kindlaks, kas täheldatud ilmingud on seotud vaktsineerimisega või on need põhjustatud millestki muust.

Vaata lisaks: Eesti Ravimiamet, kõrvaltoime teatised.

Kas vaktsiin võib mõjutada mu tütre seksuaalkäitumist või hilisemaid valikuid elus?

Ei, puuduvad tõendid selle kohta, et vaktsiin mõjutab inimese edaspidist käitumist.

 

Mõned vanemad muretsevad, et lapse vaktsineerimine HPV vastu võib ergutada teda alustama seksuaalelu varem või olema seksuaalsuhetes rohkemate partneritega, kuid tõendid seda ei kinnita. Uuringud näitavad, et HPV vastu vaktsineeritud tüdrukud ei alusta seksuaalelu varem ega ole neil rohkem seksuaalpartnereid kui tüdrukutel, kes ei ole vaktsineeritud.7

Lapse vaktsineerimine HPV vastu vähendab emakakaelavähi ja muude vähivormide, emakakaelavähi haavandite ja genitaaltüügaste tekkimise ohtu või kõrvaldab selle täielikult ning on tark abinõu lapse edaspidise tervise ja heaolu tagamiseks.

 

Allikas: Sexual Activity-Related Outcomes After Human Papillomavirus Vaccination of 11- to 12-Year-Olds. Robert A. Bednarczyk, Robert Davis, Kevin Ault, Walter Orenstein, Saad B. Omer. Pediatrics, nov 2012, 130 (5) 798–805; DOI: 10.1542/peds.2012–1516. Liddon N. C., Leichliter J. S., Markowitz L. E. Human papillomavirus vaccine and sexual behavior among adolescent and young women. Am J Prev Med. 2012; 42 (1): 44–52pmid:22176845.

Kas on põhjust arvata, et HPV-vaktsiin mõjutab viljakust?

Ei.

HPV-vastane vaktsineerimine ei mõjuta tüdrukute ja naiste võimalusi rasedaks jääda ega avalda mingil viisil mõju järgnevatele rasedustele. Samuti ei mõjuta see poiste ja meeste viljakust. Vaktsineerimine on esimene tähtis abinõu, mis aitab ennetada HPV-nakkuse pikaajalisi tagajärgi, nagu emakakaelavähk, viljatus ja isegi surm.