Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi
Reisivaktsineerimine ja profülaktika

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Loe edasi

Uudised

06. Veebr 2018

Lapsevanematele oluline teave: kuidas toimub HPV vastu vaktsineerimine?

Alates 2018 aastast vaktsineeritakse Eestis tasuta 12-14-aastaseid tütarlapsi inimese papilloomiviiruse (HPV) vastu.

 

Tütarlaste vaktsineerimine toimub üldjuhul koolis. Seda peamiselt kolmel põhjusel. Esiteks on seal olemas koolitatud tervishoiutöötaja, kes on valmis protseduuri läbi viima. Teiseks on kool üheks mugavamaks ja kiiremaks võimaluseks jõuda kõigi sihtgruppi kuuluvate tütarlasteni. Kolmandaks on koolidele vaktsiinide jagamine ja nende kasutuse jälgimine aja- ja kuluefektiivne.

01. Veebr 2018

Sellest aastast saab tütarlapsi HPV vastu vaktsineerida tasuta

Käesoleva aasta algusest avanes Eestis võimalus vaktsineerida 12-14-aastaseid  tütarlapsi inimese papilloomiviiruse (HPV) vastu. Vaktsineerimine on tüdrukute jaoks tasuta, kõik kulud katab riik. 

HPV on väga kergesti nakkav inimeselt inimesele kanduv viirus, mis levib naha või limaskestade kokkupuutel.

30. Jaan 2018

Mida me teame HPV vaktsiini ohutusest?

HPV vaktsiine kasutatakse maailmas alates 2006. aastast. Turustamiseelsete kliiniliste uuringute faasis on erinevate HPV vaktsiinide (kahe-, nelja- ja üheksavalentse) efektiivsust ja ohutust hinnatud enam kui 90 000 isikul ning peale turule tulekut erinevates uuringutes veel sadadel tuhandetel patsientidel. Nende tulemusel on ravimiametid hinnanud vaktsiini efektiivseks ja ohutuks.

 

20. Dets 2017

Uuest aastast rakenduvad muudatused riiklikus immuniseerimiskavas

Uuest aastast hakkab Eestis kehtima uus immuniseerimiskava, mis tähendab ennekõike ühe uue vaktsiini kalendrisse lisamist ja uuele vaktsiinikombinatsioonile üleminekut.

Uueks kalendrisse lisatavaks vaktsiiniks on 12-14-aastastele tütarlastele suunatud inimese papilloomiviiruse vaktsiin (HPV).

27. aprill 2017

Järgmisest aastast toimuvad immuniseerimiskavas muudatused

Milleks on vaja immuniseerimiskava ja miks seda muudetakse?

Immuniseerimiskavad ja -programmid on olemas enamikes riikides. See näitab arusaama, et vaktsiinid töötavad, need on efektiivsed ja vaktsineerimine on ühiskonnale tervikuna kasu toov.

Immuniseerimiskava või -programmiga öeldakse keda, millal ning milliste haiguste vastu vaktsineeritakse. Vaktsineerimised on reeglina korraldatud ja rahastatud riigi või väiksema haldusüksuse tasandil.

23. aprill 2017

Eestis kasvab vaktsineerimisest keeldujate ja vaktsineerimata laste arv

Hoolimata sellest, et tänu vaktsineerimisele on maailmas seljatatud mitmeid raskeid nakkushaigusi, on Eestis viimastel aastatel järjekindlalt kasvanud vaktsineerimisest keelduvate lastevanemate ja erinevate haiguste vastu kaitseta jäävate laste arv.

“Kuigi keeldumiste protsent vaktsineerimiste üldarvuga võrreldes ei ole suur (2016. aastal 3,0-3,9%), teeb keeldujate püsiv juurdekasv ja mitme nakkushaiguse vastu kaitseta jäävate laste arvu pidev suurenemine murelikuks,” ütles terviseameti peadirektor Tiiu Aro.

22. Märts 2017

Euroopa Liidu riigid mures leetrite leviku pärast

Käesoleval aastal on registreeritud leetrite puhanguid mitmes Euroopa Liidu riigis. Näiteks Rumeenias registreeriti ajavahemikul september 2016. a kuni märts 2017. a kokku 3446 leetrite haigusjuhtu. Seisuga 17. veebruar 2017. a on riigis kinnitatud ka 16 leetrite surmajuhtu, neil inimestel oli kas immuunpuudulikkus või kroonilisi haigusi eelnevalt.

22. Märts 2017

WHO lisas Eesti leetrid ja punetised elimineerinud riikide hulka

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) lisas Eesti riikide hulka, kus leetritesse ja punetistesse haigestumine on elimineeritud. Leetrite ja punetiste elimineerimine tähendab seda, et nende haigustekitajate levikut ja uusi kohalikke haigusjuhte ei ole riigis esinenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal.