Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi
Reisivaktsineerimine ja profülaktika

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Loe edasi

Uudised

23. juuli 2018

Kes ja millal peaks mõtlema leetrite vastase kaitse uuendamisele?

Leetrite vastase kaitse annab kas vaktsineerimine või haiguse läbipõdemine. Haiguse ennetamiseks on olemas liitvaktsiin.

 

Täiskasvanutel, kes ei ole leetreid kas põdenud või pole nende vastu vaktsineeritud (või ei oma enda seisundi kohta infot),  soovitame end vaktsineerida kahe MMR-vaktsiinidoosiga. Kahe vaktsineerimise vaheline aeg peaks olema vähemalt üks kuu. 

 

24. Mai 2018

Täiskasvanutel tuleks iga 10 aasta järel uuendada difteeria ja teetanuse vastast kaitset

Eestis registreeriti viimane teetanuse haigusjuht 2017 aastal. Enne seda on teada üks haigusjuht 2013 aastast ja kaks juhtu aastast 2011.

Viimane difteeriasse haigestumine registreeriti Eestis aastal 2001, kuid meie lõunanaabrite juures Lätis registreeritakse difteeriasse haigestumisi praktiliselt igal aastal. Käesoleval aastal on registreeritud juba kaks haigestumist, eelmisel aastal kolm haigusjuhtu.

25. aprill 2018

Saaremaal kinnitati veel kaks leetrite haigusjuhtu

Saaremaal kinnitati täna kahe inimese haigestumine leetritesse. Haigestusid üle  40-aastane mees ja üle 50-aastane naine, kelle haigestumine ei ole seotud reisimisega ja kelle vaktsineerimisstaatus on teadmata.  

Terviseameti epidemioloogilise valmisoleku büroo juhataja Irina Dontšenko sõnul on sel aastal Saaremaal laboratoorse kinnituse saanud kokku neli leetrite haigusjuhtu.

23. aprill 2018

Vaktsineerimisnädalal keskendutakse vaktsineerimise tõhususele

„Leetrid on hea näide unustuste hõlma vajuma hakanud nakkushaigustest, mis endast taas märku annavad ja seda paljus tänu vaktsineerimata jäänud kogukondade hulga suuremisele Euroopas,“ märkis terviseameti peaspetsialist Irina Filippova.  2017. aastal Euroopas leetritesse haigestunutest olid 80 protsendil tegu vaktsineerimata teismeliste ja noortega.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse (ECDC) analüüs on näidanud, et vaktsineerimata inimgruppe on isegi neis riikides, kus vaktsineerituse üldine tase on kõrge.

16. aprill 2018

Saaremaal lisandus üks leetritesse haigestumine

Saaremaal diagnoositi märtsikuus leetritesse haigestumine reisilt naasnud täiskasvanud meesterahval, kellega kokkupuute järel haigestus aprillis ka üks samaealine naisterahvas. 

Haigestunud naise vaktsineerimisstaatus on teadmata, kuid mees oli lapsepõlves vaktsineeritud ühe vaktsiinidoosiga. Piisava kaitse omandab inimene pärast kahe vaktsiinidoosiga vaktsineerimist.

29. Märts 2018

11-aastane vaktsineerimata laps nakatus reisilt tulles leetritesse

Terviseameti andmetel diagnoositi märtsis 11-aastasel vaktsineerimata lapsel leetrid. Lapse nakatumine leidis aset reisil Taisse, kust pere tuli tagasi märtsi alguses.

Terviseameti epidemioloogid on välja selgitanud, et laps haigestus 13. märtsil, mil tal tekkis palavik ja halb enesetunne. „Haiguse esimesel päeval osales laps koolitundides. Kolm päeva hiljem läks pere haige lapsega perearsti vastuvõtule, kust nad saadeti koju ravi jätkama.

06. Veebr 2018

Lapsevanematele oluline teave: kuidas toimub HPV vastu vaktsineerimine?

Alates 2018 aastast vaktsineeritakse Eestis tasuta 12-14-aastaseid tütarlapsi inimese papilloomiviiruse (HPV) vastu.

 

Tütarlaste vaktsineerimine toimub üldjuhul koolis. Seda peamiselt kolmel põhjusel. Esiteks on seal olemas koolitatud tervishoiutöötaja, kes on valmis protseduuri läbi viima. Teiseks on kool üheks mugavamaks ja kiiremaks võimaluseks jõuda kõigi sihtgruppi kuuluvate tütarlasteni. Kolmandaks on koolidele vaktsiinide jagamine ja nende kasutuse jälgimine aja- ja kuluefektiivne.