Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi
Reisivaktsineerimine

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Loe edasi

Uudised

01. Veebr 2018

Sellest aastast saab tütarlapsi HPV vastu vaktsineerida tasuta

Käesoleva aasta algusest avanes Eestis võimalus vaktsineerida 12-14-aastaseid  tütarlapsi inimese papilloomiviiruse (HPV) vastu. Vaktsineerimine on tüdrukute jaoks tasuta, kõik kulud katab riik. 

HPV on väga kergesti nakkav inimeselt inimesele kanduv viirus, mis levib naha või limaskestade kokkupuutel.

20. Dets 2017

Uuest aastast rakenduvad muudatused riiklikus immuniseerimiskavas

Uuest aastast hakkab Eestis kehtima uus immuniseerimiskava, mis tähendab ennekõike ühe uue vaktsiini kalendrisse lisamist ja uuele vaktsiinikombinatsioonile üleminekut.

Uueks kalendrisse lisatavaks vaktsiiniks on 12-14-aastastele tütarlastele suunatud inimese papilloomiviiruse vaktsiin (HPV).

27. aprill 2017

Järgmisest aastast toimuvad immuniseerimiskavas muudatused

Milleks on vaja immuniseerimiskava ja miks seda muudetakse?

Immuniseerimiskavad ja -programmid on olemas enamikes riikides. See näitab arusaama, et vaktsiinid töötavad, need on efektiivsed ja vaktsineerimine on ühiskonnale tervikuna kasu toov.

Immuniseerimiskava või -programmiga öeldakse keda, millal ning milliste haiguste vastu vaktsineeritakse. Vaktsineerimised on reeglina korraldatud ja rahastatud riigi või väiksema haldusüksuse tasandil.

23. aprill 2017

Eestis kasvab vaktsineerimisest keeldujate ja vaktsineerimata laste arv

Hoolimata sellest, et tänu vaktsineerimisele on maailmas seljatatud mitmeid raskeid nakkushaigusi, on Eestis viimastel aastatel järjekindlalt kasvanud vaktsineerimisest keelduvate lastevanemate ja erinevate haiguste vastu kaitseta jäävate laste arv.

“Kuigi keeldumiste protsent vaktsineerimiste üldarvuga võrreldes ei ole suur (2016. aastal 3,0-3,9%), teeb keeldujate püsiv juurdekasv ja mitme nakkushaiguse vastu kaitseta jäävate laste arvu pidev suurenemine murelikuks,” ütles terviseameti peadirektor Tiiu Aro.

22. Märts 2017

Euroopa Liidu riigid mures leetrite leviku pärast

Käesoleval aastal on registreeritud leetrite puhanguid mitmes Euroopa Liidu riigis. Näiteks Rumeenias registreeriti ajavahemikul september 2016. a kuni märts 2017. a kokku 3446 leetrite haigusjuhtu. Seisuga 17. veebruar 2017. a on riigis kinnitatud ka 16 leetrite surmajuhtu, neil inimestel oli kas immuunpuudulikkus või kroonilisi haigusi eelnevalt.

22. Märts 2017

WHO lisas Eesti leetrid ja punetised elimineerinud riikide hulka

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) lisas Eesti riikide hulka, kus leetritesse ja punetistesse haigestumine on elimineeritud. Leetrite ja punetiste elimineerimine tähendab seda, et nende haigustekitajate levikut ja uusi kohalikke haigusjuhte ei ole riigis esinenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal.

22. aprill 2016

WHO poliomüeliidi vaktsiini väljavahetamise kava ei puuduta Eestit

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kavandas aprilliks 2016. a lastehalvatuse ehk poliomüeliidi vastase 3-valentse elus-nõrgestatud vaktsiini (OPV) asendamise 2-valentse OPV-ga, mis tähendab, et  vaktsiinikoostisest jäetakse välja metsiku polioviiruse teise tüübi vaktsiin-viirus.

29. Märts 2016

Kaitse ennast ohtliku nakkushaiguse difteeria vastu

Üks ohtlikumaid nakkushaigusi – difteeria ei ole Euroopast kadunud. Selle püsiva levikuga maid on küll kaks (Venemaa ja Läti), kuid välisriikidest sisse toodud difteeria juhte registreeritakse igal aastal paljudes Euroopa riikides. Nii esines Austrias, Saksamaal, Hispaanias, Prantsusmaal, Hollandis, Rootsis, Norras, Soomes, Ühendkuningriigis ja Lätis aastail 2013-2014 kokku 69 hingamisteede ja naha- või haavadifteeria juhtu.