Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi
Reisivaktsineerimine

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Loe edasi

Vaktsineerimine on ohutu ja hoiab ära haigestumisi

Tugev immuunsüsteem aitab kaitsta meie keha erinevate haigustekitajate eest. Immuunsüsteemi tööpõhimõtteks on tunda ära, jätta meelde ja asuda kiiresti võitlusesse haigustekitajatega, millega keha võib elu jooksul kokku puutuda. Millegipärast püsib visalt ringluses müüt, justkui vaktsineerimine nõrgestaks immuunsüsteemi. Tegelikkuses on vastupidi – vaktsineerimine hoopis aktiviseerib  immuunsüsteemi, võimaldades kaitsta keha pisikute eest, millega me varem pole kokku puutunud.

Vaktsiinid sisaldavad nõrgestatud haigustekitajaid. Need on välja töötatud nii, et haigustekitajad või selle osakesed ei saa põhjustada haigust. Kõik lapsena saadud vaktsiinid suurendavad haigustekitajate hulka, mida keha on võimeline hiljem kergesti ära tundma ja meie immuunsus ei lase sellesse haigusesse enam haigestuda.   

Eestis vaktsineeritakse lapsi immuniseerimiskava alusel 11 vaktsiin-välditava nakkushaiguse vastu.  Nendeks on tuberkuloos, B-viirushepatiit, difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit, mumps, punetised, leetrid, Haemophylius influenzae tüüp b ja 2014 aastal lisandunud rotaviirus.

Vaktsineerimise abil on kadunud mitmed varem laialt levinud nakkushaigused. Eesti noored lapsevanemad ei tea enam midagi kunagisest raskest haigusest lastehalvatustõvest.  Peatatud on ka mitme varem laialt levinud nakkushaiguse nagu leetrid, punetised ja difteeria levik Eestis.

Vaktsiin-välditavad nakkushaigused nagu B-viirushepatiit, hemofiilusnakkus-b ja mumps on vähenenud märkimisväärselt. Tänu väikelaste vaktsineerimisele tuberkuloosi vastu ei esine Eestis lastel tuberkuloosi raskeid haigusvorme ning nad nakatuvad väga harva.

Vaktsineerimine väheneb

Laste hõlmatus immuniseerimiskava vaktsineerimistega on olnud üldiselt hea, kuid vähenenud järjepidevalt viimase viie aasta jooksul. Näiteks vaktsineeriti 2014. aastal Eestis kaheaastastest lastest leetrite-mumpsi-punetiste vastu 93,4 protsenti, lastehalvatustõve vastu 94,5 protsenti, B-viirushepatiidi vastu 93,4 protsenti ja läkaköha vastu 94,5 protsenti kaheaastastest lastest. Maailma terviseorganisatsioon WHO soovituste kohaselt peaks nakkushaiguste leviku takistamiseks olema vaktsineeritud vähemalt 95 protsenti lastest. 2-aastaste laste seas jäi soovituslik hõlmatuse tase saavutamata  Tallinnas, Harjumaal, Hiiumaal, Pärnumaal, Valgamaal, Viljandimaal ja Võrumaal.

Haiguspuhangute oht

Hõlmatuse vähenemine tuleneb peamiselt lastevanemate keeldumisest oma lapse vaktsineerimisel. Keeldumiste tagajärjel on meie hulgas üha enam vaktsiin-välditavatele nakkushaigustele vastuvõtlikke lapsi – näiteks oli 2014. aastal Eestis 6305 lastehalvatustõve ja 6601 leetrite-mumpsi-punetiste vastu vaktsineerimata last.

Selline olukord loob võimalused juba likvideeritud või harva esinevate nakkushaiguste tagasi tulekuks ja puhangute tekkeks, sest meil mitteesinevaid viirusi võivad Eestisse sisse tuua mujal maailmas nakatunud haigustele vastuvõtlikud lapsed või täiskasvanud.

Vaktsineerimistest keeldumise levinuimad põhjused on teadmatus sellest, kuidas vaktsiinid töötavad, kartus vaktsiinide ohutuse suhtes ja vanemate veendumus, et suudavad ise oma lapsi kaitsta.

Vaktsineerimise teemaga käib kaasas palju müüte, mis muudavad keeruliseks tõese info eristamise. Kui kellelgi tekib vaktsineerimise osas kahtlusi, siis soovitame kindlasti pidada nõu oma perearsti ja pereõega – just nemad on tervist puudutava, sh vaktsineerimisalase nõu parimaks allikaks.