03. Märts 2015
2014. aastal suurenes mitmes Euroopa riigis haigestumine leetritesse, hulgaliselt uusi haigusjuhte on lisandunud ka käesoleval aastal. Ajavahemikul jaanuar 2014. a kuni veebruar 2015. a registreeriti WHO Euroopa regioonis üle 23 000 leetrite haigusjuhu, enamik neist kuues riigis: Kõrgõzstan (7477), Gruusia (3191), Saksamaa (1091), Itaalia (1674), Bosnia ja Hertsegoviina (5524) ja Venemaa (3247).
2014. a ei registreeritud Eestis ühtegi leetrite haigusjuhtu, kuid 2013. a leidis kinnitust kaks, 2012. a neli ja 2011. a seitse leetritesse haigestumise juhtu. Tegu oli esmalt sissetoodud nakkusega kuid siis Eestis edasi levinud haigusjuhtudega.
Leetrid on kõrge nakkavusega viirusliku päritoluga äge nakkushaigus. Haigustekitaja levib õhu kaudu piisknakkusena haige köhimisel või aevastamisel. Haiguse peiteperiood kestab keskmiselt 10 päeva. Esmasteks haigusnähtudeks on palavik, halb enesetunne, köha, nohu, silmasidekesta põletik, valgusekartus. Järgnevatel päevadel pärast haigustunnuste ilmnemist tekib kehal leetritele iseloomulik lööve. Peamised leetrite tüsistused on kopsupõletik, kõrvapõletik ja peaajupõletik.
Leetrite puhangute tekkimiseks loovad eelduse vaktsineerimata ja/või ebapiisava immuunsusega inimeste arvu suurenemine ning nakkuse importimine leetrite leviku piirkondadest. Arvestades epidemioloogilist olukorda Euroopas ja vaktsineerimata inimeste olemasolu Eestis on leetrite importimine ja levik siin üsna tõenäoline.
Vaktsineerimine on kõige efektiivsem viis leetrite ennetamiseks
Leetrite vastu vaktsineeritakse Eestis kõiki lapsi ja noorukeid riikliku immuniseerimiskava kohaselt. Esmane leetrite vastu vaktsineerimine toimub kava järgi 1-aasta vanuselt ning korduvvaktsineerimine noorukieas 13- aastasena. Vaktsineerimiseks kasutatakse Eestis leetrid-mumps-punetised kombineeritud vaktsiini MMR.
2014. a moodustas Eestis hõlmatus MMR vaktsineerimisega 2-aastastel 93,4%. 31.12.2014. a seisuga oli Eestis vanuserühmas 2-14 aastat kokku 6601 last, keda ei ole kordagi vaktsineeritud leetrite, mumpsi ja punetiste vastu.
Soovitused täiskasvanute vaktsineerimiseks leetrite, punetiste ja mumpsi vastu:
- Isikuid, kes ei ole leetreid, punetisi ja mumpsi põdenud ning keda ei ole MMR vaktsiiniga vaktsineeritud, on soovitatav vaktsineerida MMR vaktsiini 2 doosiga vähemalt 4 nädalase intervalliga.
- Isikuid, kes on vaktsineeritud MMR vaktsiini ühe doosiga, on soovitatav vaktsineerida ka teise doosiga.
- Isikuid, kellel puuduvad andmed varasema vaktsineerimise kohta või seroloogilise uuringu tulemusena on selgunud kaitsva tasemega IgG antikehade puudumine, on soovitatav vaktsineerida MMR vaktsiini 2 doosiga vähemalt 4 nädalase intervalliga.
Vaktsineerimine on eriti näidustatud isikutele:
- kelle pereliikmetel on diagnoositud immuunpuudulikkus või kelle pereliikmed saavad keemiaravi või muud immuunsust pärssivat ravi;
- kes kavandavad reisi piirkonda, kus leetritesse haigestumine on kõrge;
- kes töötavad tervishoiuasutustes ja võivad kokku puutuda leetrite, punetiste või mumpsi haigete/haiguskahtlustega;
- kes on leetrite kahtlusega patsiendi lähikontaktsed (72 tunni jooksul pärast nakatumist tehtud vaktsineerimine hoiab suure tõenäosusega ära haiguse kujunemise);
- naised, kes planeerivad rasestuda *.
* MMR vaktsiin on vastunäidustatud raseduse korral. Reproduktiivses eas naised peavad rakendama vajalikke ettevaatusabinõusid, et vältida pärast vaktsineerimist rasestumist ühe kuu jooksul või arsti poolt soovitatud ajal.
Loe lisaks: Leetrid, punetised ja mumps – mis haigused need on?