Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi
Reisivaktsineerimine ja profülaktika

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Loe edasi

Ülevaade „100 aastat nakkushaigusi Eestis“: vaktsineerimine on parim viis nakkushaiguste peatamiseks

Vaktsineerimine 1960. aastatel

Terviseamet avaldas Euroopa vaktsineerimisnädala raames ülevaate nakkushaigustesse haigestumisest Eestis viimase 100 aasta jooksul. 

 

„100 aastat nakkushaiguseid Eestis“ käsitleb nii soole-, toidutekkelisi kui piisk- ja vaktsiinvälditavaid nakkushaigusi, viiruspalavikke, sugulised teel levivaid haigusi (sealhulgas HIV), puukidega levivaid haigusi, hepatiite, helmintiaase kui täide levitatavaid nakkusi. Ülevaates analüüsitakse nakkushaiguste levikut kümnendite kaupa, tulenevalt puudulikest andmetest ei käsitle ülevaade aastaid 1941-1944. Ülevaate kohaselt on kümnendid olnud väga erinevad, näiteks esines enne 1953. aastat Eestis ka kohalikku malaariat - kuni 1945. aastani registreeriti kokku 86 haiget ning aastatel 1945-1958 registreeriti kokku 3643 haiget, kellest 314 puhul oli tegemist kohaliku malaaria juhtumiga. Eestis riikliku tõrjeprogrammi raames tehtud malaariatõrje oli väga tulemuslik, mistõttu 1953. aastal malaaria kohalik levik lõppes.

 

Ülevaate autori terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Jevgenia Epšteini sõnul näitavad viimase saja aasta andmed epideemiatõrje meetmete rakendamise efektiivsust paljude nakkushaiguste suhtes ning eelkõige vaktsineerimise tõhusust. „Vaktsiinvälditavate nakkushaiguste puhul näeme tavaliselt massvaktsineerimisele järgnenud väga suurt haigestumise langust,“ ütles Epštein.  Näiteks enne leetrite vastu vaktsineerimise algust oli leetrid massiliselt leviv haigus, millesse 1965. aastal haigestus 22850 inimest. Leetrite vastu hakati vaktsineerima 1967. aastal. Poliomüeliiti ehk lastehalvatust hakati Eestis registreerima 1930. aastatel, kokku esines Eestis 2685 haigusjuhtu. Maksimaalne haigestunute arv oli 1958. aastal, mil lastehalvatusse haigestus 986 inimest. Elanikke massvaktsineerimist lastehalvatuse vastu alustati 1959. aastal ning juba 1960.-1961. aastal registreeriti ainult Eestis kokku vaid 8 haigusjuhtu. 1962. aastast pole lastehalvatust Eestis enam registreeritud.

 

„100 aastat nakkushaigusi Eestis“ on loetav aadressil www.vaktsineeri.ee/100-aastat-nakkushaiguseid-eestis

 

Terviseamet on sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kelle tegevuse eesmärgiks on tervisliku elu- ja õpikeskkonna kujundamisele suunatud rahvastiku tervise poliitika elluviimine tervishoiu-, tervisekaitse-, kemikaaliohutuse ja meditsiiniseadmete valdkonnas.