Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi
Reisivaktsineerimine ja profülaktika

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Loe edasi

Täiskasvanud peavad ise hoolitsema teetanuse vastase kaitse uuendamise eest

Ees seisavad aia-ja koristustööd, kus kokkupuudet mulla, kõdu või jäätmetega pole võimalik vältida. Harva mõeldakse sellele, et väärt kraamis võib leiduda teetanust põhjustava bakteri eoseid.

Terviseameti epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul tuleb haigustekitaja eoste organismi sattumisega alati arvestada, kui inimene on vigastanud nahka—olgu need marrastused, pinnud nahas või loomahammustused, rääkimata lõike-, torke-ja rebimishaavadest.

„Meil haigestuvad täiskasvanud ja eeskätt vanemaealised inimesed, sest just nemad on teadmatusest või hoolimatusest teetanuse vastu vaktsineerimata ja seetõttu ka immuunkaitseta,“ selgitas Kutsar.

Lapsed ei ole haigestunud, sest neid vaktsineeritakse korrapäraselt immuniseerimiskava alusel. Viimase annuse teetanuse vastast vaktsiini manustatakse 15-16 aasta vanustele noortele.

Kuna pärast vaktsineerimist kujunev teetanuse vastane immuunsus püsib kuni kümme aastat, siis näeb immuniseerimiskava ette, et ka täiskasvanuid tuleb alates 25. eluaastast ja edasi iga kümne aasta möödumisel teetanuse vastu vaktsineerida. Seda tehakse perearsti juures tasuta.

Paraku näitavad arvud, et täiskasvanud ei mõtle tõsiselt kangestuskramptõppe nakatumise ohule. Eestis vaktsineerib end selle tõve vastu aastas teadlikult 9000-11000 täiskasvanut. Üldse vaktsineeritakse meil aastas keskmiselt 27 000 täiskasvanut, kuid enamikku neist vaktsineeritakse haiglates  traumapunktides  juba saadud vigastuste või haavade tõttu.

„Oluline on lasta kõik vaktsineerimised arstil või õel sisse kanda oma immuniseerimispassi. Immuniseerimispassi peaks kaasas kandma niisamuti nagu passi või ID-kaarti, sest näiteks teetanuse vastu vaktsineeritud inimest ei ole vaja vigastuse korral uuesti vaktsineerida,“ ütles Kuulo Kutsar.

Kutsar soovitab täiskasvanutele suuremat hoolimist oma tervisest, sest kunagi pole võimalik ette näha, millal meil immuunkaitset vaja läheb.