03. Märts 2015
„Lisaks perekoolidele oleme pidanud vaktsineerimise loenguid ka ämmaemanda ning õe erialaõppe tudengitele. Oleme seisukohal, et arsti, ämmaemanda ja õe erialaõppes peaks vaktsineerimisele rohkem tähelepanu pöörama. Meie töörühma liikmed on läbinud vaktsineerimisalase täiendkoolituse, meid on ette valmistanud Tartu Ülikooli Kliinikumi valdkonna erialaspetsialistid,“ ütles Õunap.
Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõuniku Martin Kadai sõnul on arstitudengite initsiatiiv igati tervitatav. „Kohtumine arstitudengitega oli ülimalt positiivne. Tegemist on hea ettevalmistusega lektoritega, kes oskavad vaktsineerimisest väga hästi rääkida ja vastata osalejate küsimustele. Kõige tänuväärsem selle juures on tõsiasi, et tudengid teevad seda kõike oma vabast ajast ning tahtest.“
EAÜS rahvatervise töögrupi liikme Karmen Stimmeri hinnangul on parim viis õppimiseks ise õpetada. „Tegu on kasuliku praktilise harjutusega. Lisaks sellele, et ma tean tänu loengutele vaktsineerimisest rohkem kui keskmine arstitudeng, annab see ka hea kogemuse, kuidas patsientidega tundlikel teemadel suhelda. Vaktsineerimisest rääkides on väga suur osakaal emotsioonidel. Eriti tundlik teema on imikute vaktsineerimine. Perekoolide loengutes osalevad peamiselt lapseootel naised ja nende kaaslased. Just nemad otsustavad oma laste vaktsineerimise üle ning me ei taha, et nad teeksid seda kontrollimata taustaga informatsioonist lähtudes. Loengutes anname tõenduspõhist informatsiooni vaktsineerimise kohta, et vanemad saaksid teha teadliku valiku.“
Arstitudengid viivad loenguid läbi vabatahtlikult ja tasuta. Loengute ettevalmistusega seotud tehnilised kulutused kompenseerib Sotsiaalministeerium. „Loengutega noortele vanematele aitavad arstitudengid kaasa vaktsineerimise edendamisele. Immuniseerimisega hõlmatus on Eestis viimase nelja aasta jooksul olnud kerges langustrendis, langenud kokku erinevate vaktsineerimiste puhul 1,5 kuni 2,3 % võrra. Sellise tendentsi jätkumine võib kujuneda väga ohtlikuks, mistõttu on teema meie jaoks aktuaalne ja prioriteetne. Lisaks on tegu tulevaste arstidega, kelle hoiak ja teadmised vaktsineerimisest on patsientidele väga olulised“, rõhutas Kadai.
EAÜS-i korraldatavad vaktsineerimise loengud toimuvad suuremate haiglate perekoolides peamiselt Tallinnas ja Tartus. Täpsem info loengute toimumise aegade ning kohtade osas on leitav EAÜS-i kodulehelt aadressil http://www.eays.ee/et/toogrupid/vaktsineerimine/loengute-ajakava/. EAÜS-i korraldatud vaktsineerimise loengud on kõikidele huvilistele tasuta.
Lisainfo vaktsineerimisega hõlmatuse kohta aastatel 2013/2014:Terviseameti andmetel vähenes difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatustõve osas vaktsineerimistega hõlmatus 2-aastastel lastel võrreldes 2013. a. 0,3% võrra ja moodustas 2014. aastal 94,5%. Mumpsi, punetiste ja leetrite osas vähenes hõlmatus vaktsineerimisega 0,3% võrra ja oli 2014. aastal 93,4%. B-viirushepatiidi osas langes hõlmatus vaktsineerimisega 0,6% võrra ja moodustas 2014. aastal 94,1%.
Hõlmatus vaktsineerimisega maakonniti ei ole Eestis ühtlane. 2-aastaste laste seas jäi difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatustõve vaktsineerimiste 95%-ne hõlmatus saavutamata Tallinnas (92,8%), Harjumaal (92,1%), Hiiumaal (93,9%) ja Pärnumaal (94,5%).
95%-ne hõlmatus B-viirushepatiidi vaktsineerimisega jäi saavutamata Tallinnas (92,6%), Harjumaal (91,2%), Tartumaal (94,4%), Valgamaal (94,1%), Viljandimaal (94,7%), Võrumaal (93,8%) ja Pärnumaal (94,4%).
95%-ne hõlmatus mumpsi, punetiste ja leetrite vaktsineerimisega jäi saavutamata Tallinnas (91,2%), Harjumaal (89,5%), Hiiumaal (93,9%), Valgamaal (94,9%), Viljandimaal (93,7%), Võrumaal (93,8%) ning Pärnumaal (93,9%).
2014. aastal jätkusid probleemid vaktsineerimise õigeaegsusega ning murettekitav oli mittepiisav korduvvaktsineerimise tase. Näiteks difteeria, teetanuse ja lastehalvatustõve esimese korduvvaktsineerimisega saavutati 95%-ne hõlmatus alles 6-aastastel, teise korduvvaktsineerimisega – 11-aastastel. 2014. a. läks kooli üle 3000 lapse, kes olid korduv-vaktsineerimata difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatustõve teise korduvannusega. Eriti suured probleemid immuniseerimise õigeaegsusega esinevad Tallinnas ja Harjumaal.