Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi
Reisivaktsineerimine ja profülaktika

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Loe edasi

Mis on HPV ehk haigus, millega peaks kursis olema iga naine

woman

HPV (inimese papilloomiviirus) on kergesti nakkav inimeselt inimesele kanduv viirus, mis levib naha või limaskestade kokkupuutel. Harva on võimalik ka viiruse kandumine sünnitusel emalt vastsündinule.

 

80% nakatub

80% inimestest nakatuvad elu jooksul mõne HPV tüvega. Peale emakakaelavähi seostatakse HPV-ga ka päraku-, häbeme-, tupe- ja peenisevähi teket. HPV-ga on leitud seos ka mõningatel pea ja kaela piirkonna kasvajatel. Võrreldes emakakaelavähiga põhjustab HPV muude piirkondade vähkkasvajaid tunduvalt harvem, kuid viimastel aastatel on märgatud pärakuvähki haigestumise tõusu. Seega pole HPV nakkusest põhjustatud kasvajatest ohustatud mitte ainult naised vaid ka mehed.

Peale nakatumist on inimene kaebusteta ning ei ole oma nakkusohtlikkusest ise teadlik. HPV infektsioonist võib organism ise vabaneda, kuid mõnikord võivad tekkida rakulised muutused limaskestadel. Kuna vaevused puuduvad, siis on võimalik probleem avastada ennekõike regulaarse arstliku kontrolli käigus. Näiteks emakakaelavähi tekkele eelnevaid muutuseid saab naistearst tuvastada PAP testiga. Selleks kutsutaksegi naisi regulaarselt sõeluuringule. Mida varem kõrvalekalle leitakse, seda parem on ravi tulemus.

Igal aastal haigestub Eestis 170-180 naist emakakaelavähki ja selle tõttu sureb umbes 65 naist. Seda on võimalik aga ära hoida regulaarse naistearsti külastuse ja vaktsineerimisega.

 

Mida vaktsiin teeb?

Eesti immuniseerimiskavasse tuleb Gardasil 9, mis annab kaitse HPV kõige ohtlikemate tüvede 16, 18, 31, 33, 45, 52, 58, 6 ja 11 vastu. Neist esimesed seitse on peamised onkogeensed tüved ning viimased kaks kondüloomide põhjustajad ning madala vähiriskiga. Vaktsineerimise tulemusel tekkinud kaitse on tõhus ja pikaajaline.

Vaktsineerimise järgselt võib tekkida süstikohas valu, punetus ja kerge turse ning samuti võib kaasneda pea- ja lihasvalu ning väsimustunne. Need nähud on organismi loomulik vastus vaktsineerimisele ning mööduvad paari päevaga.

Vaktsiin ise sisaldab konkreetse HPV tüübi pinnale sarnaseid osakesi, mitte pärisviirust. Seega vaktsiin ei ole nakkusohtlik. Süstides lihasesse vaktsiini jõuab see vereringesse ning organismis tekivad spetsiifilised antikehad, mis edaspidise HPV nakatumise ära hoiavad.

 

Kõige tõhusam on vaktsineerida noori

Kõige tõhusam on vaktsineerida sihtgruppi enne viirusega kokku puutumist. Seetõttu on see ka Eestis suunatud eelkõige 12-14-aastastele tütarlastele. HPV vaktsiin on võimeline ära hoidma HPV püsiva nakkuse ning sellest põhjustatud vähieelsed seisundid ja kasvajad 85-95% inimestel. HPV vaktsiine on maailmas kasutatud juba üle 10 aasta ning need on 82 riigi immuniseerimiskavas.

Suurepärased näited vaktsineerimise efektiivsusest leiab Austraaliast ja Uus-Meremaalt, kus HPV-st tingitud emakakaela muutused ning kondüloomidesse nakatumine on märgatavalt vähenenud.

HPV vastu vaktsineerimine on lihtne ja parim viis kaitsta tütarlapsi eelkõige emakakaela, aga ka tupe , häbeme, päraku ning mõningate pea ja kaela piirkonna vähkide eest ning pidurdada kõrge vähiriskiga HPV tüvede levikut.

 

Helen Mülle, Lääne-Tallinna keskhaigla infektsioonihaiguste arst.