Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi
Reisivaktsineerimine

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Loe edasi

Leetrite kahtlustuse sai 12-aastane koolilaps

Lisaks kolmele varasemalt teadaolevale leetrite haigele sai eile õhtul sama haiguse kahtluse 12-aastane laps, kes võis nakkuse saada oma haigestunud emalt.

Laps on leetrite vastu vaktsineeritud vastavalt immuniseerimiskavale ühe vaktsiinidoosiga. Kuigi immuniseerimiskava järgselt vaktsineeritakse lapsi teise doosiga 13-aastaselt, otsustati pärast eile ilmnenud leetrite kahtlust küsida klassi lastevanematelt nõusolekut vaktsineerida kõik  klassikaaslased kohe, st aasta enne kalendrijärgset vaktsineerimist.

Isikud, kes on kokku puutunud leetritesse haigestunuga või haiguskahtlastega, tuleks vaktsineerida võimalusel hiljemalt 72 tunni jooksul pärast võimalikku kokkupuudet. See aitab ära hoida haiguse avaldumise. Seda juhul, kui te ei ole haigust läbi põdenud või te ei ole varasemas vaktsineerimises.

Leetrid levivad kergelt 

Tuletame veelkord meelde, et leetrite puhul on tegemist äärmiselt kergesti leviva nakkusega. Haigustekitaja levib õhu kaudu piisknakkusena haige köhimisel või aevastamisel. Peiteaeg kestab 7–18 päeva (keskmiselt 10 päeva) aga teatud juhtudel võib  pikeneda 21 päevani.

Leetrite esmasteks haigusnähtudeks on kõrge palavik, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik ja valgusekartus. Mõne päeva pärast ilmub nahale iseloomulik lööve, mis algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale ning hiljem ülejäänud kehale. Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid. Haigus võib tüsistuda raskekujulise kopsupõletiku, keskkõrvapõletiku või peaajupõletikuga.

Leetritesse haigestunu on nakkusohtlik 4–5 päeva enne ja kuni 5 päeva pärast lööbe teket. Nakkuse leviku piiramiseks on oluline hoiduda kokkupuutest haigega kogu nakkusohtlikku perioodi jooksul.

Kaitse neid, kellest hoolid 

Kui te olete loobunud laste vaktsineerimisest, siis andke sellest kindlasti teada lastekollektiivi juhile, kus teie laps viibib. See on väga oluline teie lapse kaitsmiseks, sest vaktsineerimata lapsed ja puuduliku kaitsega täiskasvanud on hetkel kõige suurem riskirühm nii haigestumisel kui haiguse edasikandmisel.  Kui on võimalik, siis oleks praeguses olukorras tark kaitsta oma last ning lubada ta leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineerida. Immuniseerimiskava kohaselt vaktsineeritakse lapsi MMR vaktsiiniga 1-aastaselt ja teist korda 13-aastaselt. Laste vaktsineerimine on tasuta.

Haigestumiste ajalugu 

Viimastel aastatel on olnud üksikud leetritesse haigestumised seotud valdavalt reisimisega. Suurem leetritesse haigestumine Eestis oli viimati 2006. aastal, siis haigestus kokku 25 inimest. Esmane haigusjuht toodi tookord kaasa Ukrainast. Haigestunutest olid mittetäielikult vaktsineeritud viis inimest, 18 inimest olid vaktsineerimata, neist üheksa olid alla 1-aastased lapsed. Kahe haige vaktsineerimisstaatus oli teadmata.