Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi
Reisivaktsineerimine ja profülaktika

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Loe edasi

Lapsevanematele oluline teave: kuidas toimub HPV vastu vaktsineerimine?

Tüdruk

Alates 2018 aastast vaktsineeritakse Eestis tasuta 12-14-aastaseid tütarlapsi inimese papilloomiviiruse (HPV) vastu.

 

Tütarlaste vaktsineerimine toimub üldjuhul koolis. Seda peamiselt kolmel põhjusel. Esiteks on seal olemas koolitatud tervishoiutöötaja, kes on valmis protseduuri läbi viima. Teiseks on kool üheks mugavamaks ja kiiremaks võimaluseks jõuda kõigi sihtgruppi kuuluvate tütarlasteni. Kolmandaks on koolidele vaktsiinide jagamine ja nende kasutuse jälgimine aja- ja kuluefektiivne.

Erandjuhtudel (lapsevanema erisoovil või muul põhjusel, nt koolis puudub koolitervishoiuteenuse osutaja) võib tütarlapsi vaktsineerida ka nende perearst või pereõde.

 

Kuidas vaktsineerimist läbi viiakse?

Vaktsineerimine on vabatahtlik ning alaealiste puhul peab otsuse langetama lapsevanem.

  1. Esmalt küsib kooli tervishoiutöötaja lapsevanemalt kirjalikku nõusolekut. Vanemale saadetakse ka lisateavet HPV-viiruse kohta ja vaktsiini kohta, mis aitab teha informeeritud valiku. Nõusolekut küsitakse vähemalt nädal enne võimalikku vaktsineerimist.
  2. Lapsevanem saadab oma nõusoleku või keeldumise kirjalikult ning seda säilitatakse edaspidi lapse tervisedokumentide hulgas.
    Keelduvast seisukohast on lapsevanem õigus hiljem taganeda. Meeles tuleb aga pidada, et immuniseerimiskava raames vaktsineeritakse vaid 12-14-aastaseid.
  3. Nõusoleku korral toimub vaktsineerimine. Vaktsineerimiskuur koosneb kahest doosist. Esimese ja teise annuse vaheline intervall on vähemalt 6 kuud, kuid mitte rohkem kui 13 kuud.
  4. Vaktsineerimiseks kutsub kooli tervishoiutöötaja tütarlapse oma tööruumi. Vaktsiini manustatakse lihasesiseselt õlavarre deltalihase piirkonda. Peale süsti jälgitakse patsienti võimalike kõrvaltoimete suhtes, et tagada protseduuri turvaline kulgemine.
  5. Kui saabub aeg teha vaktsiinikuuri teine süst, annab kooli tervishoiutöötaja sellest taas teada.
  6. Vaktsineerimise tulemusel saab tütarlaps pikaajalise kaitse HPV-nakkuse kõige ohtlikumate tüvede vastu, mis põhjustavad suurema osa viirusega seotud vähkidest. Lisaks kaitseb vaktsiin ka suguelundite kondüloomide eest (muutused nahal ja limaskestadel).

Kõige kiiremini peavad vaktsineerimist puudutava otsuse tegema 2003. aastal sündinud tütarlaste (kes saavad veel selle aasta esimesel poolel 15) vanemad, sest esimene vaktsiinidoos peab olema neile manustatud veel 14-aastasena. Nii mahuvad nad riikliku immuniseerimiskava raamidesse ning vaktsineerimine on tasuta. Teise doosi võib manustada juba 15-aastaselt.

Kui 2003. aastal sündinud tütarlapsed on esimese vaktsiinidoosiga immuniseeritud, jätkatakse 2004, 2005, 2006 ja 2007 sündinud tütarlaste vaktsineerimisega.

Täpsemat infot tasub küsida kooli tervishoiutöötaja käest ning HPV kohta lugeda lehelt www.vaktsineeri.ee

 

Irina Filippova, Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist