Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Lähen vaktsineerima

Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.

Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.

Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.

Loe edasi

Koostatud on ülemaailmne leetrite ja punetiste strateegiline plaan

22. juuni 2012

Enne leetrite vastase vaktsineerimise alustamist nakatus üle 90% kuni viieteist aasta vanustest lastest leetritesse. Maailmas suri aastas leetritesse üle kahe miljoni lapse ning kaotas nägemise kuni 60 000 last. Punetiste peamine oht seisneb selles, et kui vaktsineerimata naine nakatub raseduse algperioodil punetiste viirusega, võib kujuneda nn kaasasündinud punetiste sündroom, millega kaasneb loote surm või loote raskekujulised südame, silmade või sisekõrva kahjustused. Nii leetrite kui punetiste vastu on olemas efektiivne vaktsiin.

Eestis alustati laste süstemaatilist vaktsineerimist leetrite vastu 1967. aastal ja punetiste vastu 1993. aastal. 2011. aastal oli kahe aastaste laste hõlmatus leetrite ja punetiste vastase vaktsineerimisega 93,9% ning neljateist aasta vanuste laste korduvvaktsineerimisega hõlmatus 94,7%. Viimase viieteist aasta jooksul on leetritesse haigestunud üksikjuhtudel välismaal nakatunud täiskasvanud või vaktsineerimata lapsed. Punetistesse haigestumine oli suhteliselt sage üheksakümnendatel aastatel ning on oluliselt vähenenud pärast 2001. aastat.

Ülemaailmne leetrite ja punetiste strateegiline plaan aastateks 2012-2020 näeb ette elanike kõrget leetrite ja punetiste vastast vaktsineerimisega hõlmatust, laboratoorsel diagnostikal põhinevat haiguste leviku seiret, valmisolekut puhangute ennetamiseks ja nende tõrjeks ning teadusuuringute korraldamist nendes valdkondades.

Strateegilise plaani eesmärgid on 2015. a lõpuks vähendada leetritesse suremust maailmas 95% võrreldes 2000. aastaga ning elimineerida leetritesse haigestumine ja punetiste kaasasündinud sündroomi esinemine WHO regioonides ning 2020. a lõpuks elimineerida leetrite ja punetiste haigestumine vähemalt viies WHO regioonis.

Strateegilise plaani teetähised:
  • 2015. a lõpuks a) vähendada leetrite haigestumust aastas alla viie juhu miljoni elaniku kohta, b) vaktsineerida leetrite-punetiste vastase vaktsiini ühe annusega vähemalt 90% lastest, c) liikmesriikide regioonides vaktsineerida täiendavalt leetrite, leetrite-punetiste või leetrite-punetiste-mumpsi vaktsiiniga vähemalt 95% senini vaktsineerimata lastest, d) elimineerida kaasasündinud punetiste sündroomi haigestumine vähemalt kolmes WHO regioonis, e) määrata kindlaks leetrite maailmas likvideerimise tähtaeg.
  • 2020. a lõpuks a) säilitada 2015. a lõpuks tehtud edusammud, b) liikmesriikides vaktsineerida regiooniti leetrite-punetiste vaktsiini esimese ja teise annusega vähemalt 95% lastest, c) määrata kindlaks punetiste ja punetiste kaasasündinud sündroomi  maailmas likvideerimise tähtaeg.