Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi
Reisivaktsineerimine

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Loe edasi

Eesti on kuulutatud marutaudivabaks maaks

Esimene teade marutõppe surnud inimese kohta Eestis pärineb Kullamaalt kiriku meetrikaraamatu sissekandest 1713. aastast ja viimane - 1986. aastast Järvamaalt, kui suri 10-aastane tüdruk.

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel registreeritakse maailmas marutõve juhte inimestel rohkem kui 150-s riigis, igal aastal nakatub ja sureb marutõppe üle 55 000 inimese. 40% marutaudi kahtlase looma poolt puretud inimestest on alla 15-aastased lapsed. Enim surevad koerte poolt puretud inimesed. Kiire haava puhastamine ja vaktsineerimine esimeste puremisjärgsete tundide jooksul annab võimaluse ennetada haiguse teket ja selle lõppemist surmaga . Igal aastal vaktsineeritakse maailmas haiguse ennetamiseks üle 15 millioni inimese, mis aitab hinnanguliselt hoida ära sadu tuhandeid marutaudi surmajuhtumeid aastas.

Marutõbi on äge kesknärvisüsteemi kahjustusega kulgev inimeste nakkushaigus. Inimesel lõppeb ravimata haigus alati surmaga. Haigustekitajaks on marutõve viirus, mis kandub üle inimesele marutaudis looma süljega. Marutõve inkubatsiooniperioodi kestus on keskmiselt 1-2 kuud, olles minimaalselt üks nädal ja maksimaalselt rohkem kui aasta. Inkubatsiooniperioodi pikkus sõltub viiruse sisenemise kohast ja on seda pikem, mida kaugemal see on inimese peaajust.

Veterinaar- ja Toiduamet toonitab, et marutaudiohtu ei tohi alahinnata, sest haigus võidakse  taas riiki sisse tuua näiteks ebaseaduslikult imporditud marutaudi vastu vaktsineerimata ja nakatunud lemmiklooma vahendusel. Endiselt tuleb säilitada ettevaatlikus kummaliselt käituvate kodu-ja metsloomade suhtes ning neist koheselt teavitada veterinaarteenistust.

Loomade marutaudi oht püsib ka nendes riikides, mis on kuulutatud sellest haigusest vabaks. Marutõppe nakatumise suhtes tuleb olla valvas reisil olles ning kindlasti vaktsineerida ennast enne minekut marutaudi riskipiirkonda.

Vaata lisaks: Veterinaar- ja toiduameti pressiteade