11. aprill 2013
Esimene teade marutõppe surnud inimese kohta Eestis pärineb Kullamaalt kiriku meetrikaraamatu sissekandest 1713. aastast ja viimane - 1986. aastast Järvamaalt, kui suri 10-aastane tüdruk.
Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel registreeritakse maailmas marutõve juhte inimestel rohkem kui 150-s riigis, igal aastal nakatub ja sureb marutõppe üle 55 000 inimese. 40% marutaudi kahtlase looma poolt puretud inimestest on alla 15-aastased lapsed. Enim surevad koerte poolt puretud inimesed. Kiire haava puhastamine ja vaktsineerimine esimeste puremisjärgsete tundide jooksul annab võimaluse ennetada haiguse teket ja selle lõppemist surmaga . Igal aastal vaktsineeritakse maailmas haiguse ennetamiseks üle 15 millioni inimese, mis aitab hinnanguliselt hoida ära sadu tuhandeid marutaudi surmajuhtumeid aastas.
Marutõbi on äge kesknärvisüsteemi kahjustusega kulgev inimeste nakkushaigus. Inimesel lõppeb ravimata haigus alati surmaga. Haigustekitajaks on marutõve viirus, mis kandub üle inimesele marutaudis looma süljega. Marutõve inkubatsiooniperioodi kestus on keskmiselt 1-2 kuud, olles minimaalselt üks nädal ja maksimaalselt rohkem kui aasta. Inkubatsiooniperioodi pikkus sõltub viiruse sisenemise kohast ja on seda pikem, mida kaugemal see on inimese peaajust.
Veterinaar- ja Toiduamet toonitab, et marutaudiohtu ei tohi alahinnata, sest haigus võidakse taas riiki sisse tuua näiteks ebaseaduslikult imporditud marutaudi vastu vaktsineerimata ja nakatunud lemmiklooma vahendusel. Endiselt tuleb säilitada ettevaatlikus kummaliselt käituvate kodu-ja metsloomade suhtes ning neist koheselt teavitada veterinaarteenistust.
Loomade marutaudi oht püsib ka nendes riikides, mis on kuulutatud sellest haigusest vabaks. Marutõppe nakatumise suhtes tuleb olla valvas reisil olles ning kindlasti vaktsineerida ennast enne minekut marutaudi riskipiirkonda.
Vaata lisaks: Veterinaar- ja toiduameti pressiteade