Accessibility
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Подробнее
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Подробнее
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Подробнее
Reisivaktsineerimine

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Подробнее

 

Siia on kokku kogutud tervishoiutöötajatele suunatud küsimused ja vastused HPV vaktsiini, vaktsineerimise, vaktsiini ohutuse ja kõrvalmõjude kohta. Küsimused erinevatest riikidest on kokku kogunud ja neile vastused koostanud  WHO Euroopa esindus.  

Millistes riikides on võetud kasutusele inimese papilloomiviiruse (HPV) vaktsiin?

Rohkem kui sada riiki on andnud loa ühe või mitme HPV-vaktsiini kasutamiseks. 31. märtsi 2017. aasta seisuga on kogu maailmas 71 riiki (sh 33 riiki WHO Euroopa piirkonnas) lisanud HPV-vastase vaktsineerimise tüdrukute riiklikku immuniseerimiskavasse ja 11 riiki ka poiste kavasse.1

Eestis lisati HPV vastane vaktsineerimine riiklikku immuniseerimiskavasse 1. jaanuarist 2018. Vaktsineerimisvõimalust pakutakse kõikidele 12.-14.aastastele tüdrukutele.

 

1. WHO / immuniseerimise, vaktsiinide ja bioloogiliste ainete andmebaas, 31. märtsi 2017. aasta seisuga. Kättesaadav aadressil

http://www.who.int/entity/immunization/monitoring_surveillance/VaccineIntroStatus.pptx

 

Kas HPV-vaktsiini kasutuselevõtt on olnud edukas?

Jah.

Riikides, kus HPV-vaktsiine kasutatakse laialdaselt, on HPV-nakkuste ja emakakaela anomaaliate esinemissagedus märkimisväärselt vähenenud. Sellest tulenevalt väheneb järgnevate aastate jooksul eeldatavasti ka emakakaelavähi juhtude arv. Peale selle on neis riikides järsult – rohkem kui 90% – vähenenud genitaaltüügaste esinemissagedus.2

 

 

2. Human papillomavirus vaccines: WHO Position paper, mai 2017.

Milline on olnud siiani HPV-vaktsiini mõju?

HPV-vastane vaktsineerimine piirab silmanähtavalt HPV levikut. Kohene tulemus on olnud emakakalavähi eelsete muutustega  naiste arvu kahanemine ning genitaaltüügaste käes kannatavate naiste ja meeste arvu järsk vähenemine. Kui piiratakse HPV edasikandmist, järgneb sellele mitme aasta või aastakümne pärast emakakaelavähi ja muude HPVga seotud vähivormide juhtude vähenemine.

Siiani tehtud uuringud näitavad, et see vaktsiin on väga tõhus. HPV-nakkuste ja genitaaltüügaste esinemissageduse kiiret vähenemist (kuni 90%) teismeliste tüdrukute ja noorte naiste seas on täheldatud Austraalias, Belgias, Saksamaal, Rootsis, Ühendkuningriigis, USAs ja Uus-Meremaal. Ning kui vaktsineeritud rühmad hakkavad käima ka  emakakaelavähi sõeluuringutel, ilmnebki emakakaela anomaaliate esinemissageduse vähenemine. Näiteks kinnitavad uuringud, et Austraalias ja Taanis, kus HPV-vaktsiin võeti kasutusele varakult ning immuniseeriti suur osa sihtrühmast, esineb 80% vähem emakakaela raske astme anomaaliaid, mis ravimata jätmise korral areneksid suure tõenäosusega vähiks.

Kas on tõendeid, et see vaktsiin vähendab emakakaelavähi esinemissagedust?

Jah.

Pärast kümmet aastat immuniseerimist ja rohkem kui 270 miljonit manustatud vaktsiinidoosi on rohkelt tõendeid, et HPV-vastane vaktsineerimine on väga tõhus viis emakakaelavähki tekitada võivate krooniliste nakkuste ennetamiseks. Järgnevatel aastatel on oodata emakakaelavähi juhtude vähenemist, kuna esimene rühm tüdrukuid, kes vaktsineeriti varases teismeeas, jõuab vanusesse, milles emakakaelavähk hakkab tavaliselt avalduma.

Miks vaktsineeritakse tüdrukuid igas riigis eri vanuses?

WHO soovitab esmajärjekorras manustada kaks doosi HPV-vaktsiini tüdrukutele vanuses 9–14 eluaastat. Iga riik otsustab ise kohalikke olusid arvestades, kellele HPV-vaktsiini manustatakse. On riike, kus sellega vaktsineeritakse nii tüdrukuid kui ka poisse. Mõnes riigis saavad vaktsiini ainult soovituslikku vanuserühma kuuluvad tüdrukud, samas kui mujal kutsutakse üles end vaktsineerima ka teisesesse sihtrühma (ingl catch-up) kuulujaid ehk kõiki kuni 26-aastaseid neidusid ja naisi, kusjuures ka nende vaktsineerimise eest maksab riik.

Eestis vaktsineeritakse kahel esimesel aastal tüdrukuid vanuses 12.-14. eluaastat. Pärast jätkatakse vaid 12-aastaste tüdrukute vaktsineerimisega.

Miks ei vaktsineerita enamikus riikides poisse?

HPV-vastase vaktsineerimise põhieesmärk on emakakaelavähi ennetamine. WHO seisukoht on, et selle sihi saavutamiseks kasutatakse ressursse kõige tõhusamalt siis, kui suudetakse vaktsineerida nii suur osa kui võimalik soovituslikus vanuses (9–14 eluaastat) tüdrukutest. Siiski toob HPV-vastane vaktsineerimine lisakasu nii naistele kui ka meestele ning kui see on riigile majanduslikult jõukohane, võidakse vaktsineerida nii poisse kui ka tüdrukuid.

Miks on mõnes riigis lisatakse HPV-vastane vaktsineerimine tavapärasesse immuniseerimiskavasse?

Riikides, kus HPV-vaktsiin on lisatud tavapärasesse immuniseerimiskavasse, peetakse väga tähtsaks kaitsta elanikkonda emakakaelavähi ja teiste HPV tekitatud haiguste eest. HPV-vaktsiini kasutuselevõtu üle otsustamisel arvestatakse HPVst tingitud haiguskoormuse, nakkuse leviku omapäradega konkreetses riigis ning vaktsiini tõhususe, kulutasuvuse ja hinnaga.

WHO soovitab lisada kõigis riikides HPV-vaktsiin tavapärasesse immuniseerimiskavasse.

Miks saavad HPV-vaktsiini tasuta ainult teatud vanuses tüdrukud?

Igas riigis kehtib riiklik immuniseerimiskava ning selle raames manustatavad vaktsiinid on tavaliselt iga vaktsiini soovituslikku vanuserühma kuulujatele tasuta. Riikliku immuniseerimiskavaga on ära määratud, millised elanikkonna rühmad peaksid vaktsiini saama ja kas selle eest tasub riik. Tervishoiuvaldkonna ametiasutused otsustavad koostöös vaktsineerimisekspertidest koosnevate sõltumatute komisjonidega, keda peaks vaktsineerima, lähtudes haiguse leviku omapäradest konkreetses riigis, vaktsiinikogusest, mille ostmine on riigile jõukohane, ning sellest, kas on kulutasuv, et vaktsineerimise eest tasub riik.

WHO soovitab esmajärjekorras anda HPV-vaktsiini tüdrukutele vanuses 9–14 eluaastat. Mõnedes riikides järgitakse WHO soovitust ning vaktsineeritakse selles vanuses tüdrukuid täiesti tasuta. Ent teistes vaktsineeritakse ka poisse või neidusid ja täiskasvanud naisi kuni vanuseni 26 eluaastat. On riike, kus vaktsineeritavad, kes ei kuulu immuniseerimiskava järgi soovituslikku vanuserühma, peavad ise vaktsiini eest maksma.

Miks HPV-vaktsiin just nüüd kasutusele võeti?

On tõestatud, et HPV-vastane vaktsineerimine on tulemuslik ja kulutasuv viis HPV-nakkuste haigus- ja majandusliku koormuse kergendamiseks.

Kui vaktsiini on põhjalikult katsetatud ja see on heaks kiidetud, peab iga riik otsustama, kas on võimalik ja majanduslikult jõukohane lisada see riiklikusse immuniseerimiskavasse. Sõltumatu eksperdirühm analüüsib üksikasjalikult nakatumise määra riigis, vaktsiini tõhusust ning seda, kes seda peaksid saama ja kas riigil on selleks piisavalt rahalisi võimalusi. Uuele vaktsiinile tuleb riigis taotleda eraldi kasutusluba, kuid selleks võib kuluda aastaid. Uue vaktsiini kasutuselevõtt riigis nõuab palju eeltööd, tagamaks, et laiem avalikkus on kursis sellega, millised on vaktsiini eelised ja millal seda peaks manustama, ning et on olemas nõudlusele vastavas koguses vaktsiini.

Rohkem kui sada riiki on andnud loa ühe või mitme vaktsiini kasutamiseks. Esimest korda võeti HPV-vaktsiin kasutusele 2006. aastal. 31. märtsi 2017. aasta seisuga on kogu maailmas 71 riiki (sh 33 riiki WHO Euroopa piirkonnas) lisanud HPV-vastase vaktsineerimise tüdrukute riiklikku immuniseerimiskavasse. Neist 11 riiki on otsustanud sellega vaktsineerida ka poisse.3 Veel mitu riiki plaanib lähiaastatel HPV-vaktsiini kasutuselevõttu.

Eesti lisas HPV-vaktsiini riiklikku immuniseerimiskavasse 2018. aastast.

 

 

3. WHO / immuniseerimise, vaktsiinide ja bioloogiliste ainete andmebaas, 31. märtsi 2017. aasta seisuga. Kättesaadav aadressil

http://www.who.int/entity/immunization/monitoring_surveillance/VaccineIntroStatus.pptx  

Miks vaktsineeritakse mõnes riigis ainult kahe- või neljavalentse vaktsiiniga? Miks mitte vaktsiiniga, mis kaitseb rohkemate HPV-tüvede eest?

See, millisele vaktsiinile antakse konkreetses riigis kasutusluba ja millal lisatakse vaktsiin riiklikku immuniseerimiskavasse, sõltub mitmesugustest asjaoludest, sealhulgas uuele vaktsiinile kasutusloa taotlemiseks kuluvast ajast, kuludest ja enam levinud HPV tüüpidest.

Kõik kolm kasutusel olevat HPV-vaktsiini on ohutud ja kaitsevad tõhusalt kahe kõige tavalisema HPV tüübi eest (16 ja 18), millest on tingitud 71% kõikjal maailmas registreeritud emakakaelavähi juhtudest. Kaks kolmest vaktsiinist kaitsevad ka tüüpide 6 ja 11 eest, millest on põhjustatud 90% genitaaltüügastest.

Uusim kolmest pakutavast HPV-vaktsiinist (mis sai loa avalikuks kasutamiseks 2014. aastal) kaitseb üheksa HPV tüübi eest – seega annab see kaitse HPV tüüpide eest, millest on tingitud 90% emakakaelavähi juhtudest.

Enne kui vaktsiini saab hakata riigis kasutama, tuleb selleks taotleda vastav luba ning see võtab aega. Võib kuluda mitu aastat, enne kui üheksavalentsele vaktsiinile (kaitseb üheksa viirusetüübi eest) antakse riigis, mis on avaldanud soovi selle kasutuselevõtuks, vastav luba ning vaktsiin tehakse kättesaadavaks.

 

Loe lisaks:

  1. Vaktsiinist ja vaktsineerimisest kooli tervishoiutöötajale
  2. Vastuskiri Eesti Patsientide Esindusühingule

2017 novembrikuu seminaride materjalid

  1. Naistearstide, dr Peri ja dr Padriku loeng
  2. Ravimiameti ettekanne
  3. Koolitervishoiu ettekanne