Accessibility
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Подробнее
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Подробнее
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Подробнее
Reisivaktsineerimine

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Подробнее

Riikliku immuniseerimiskava eesmärk on tagada laste ja noorukite õigeaegne ja kõikehõlmav vaktsineerimistega hõlmatus.  Selleks hangib riik kõik olulised kavas ettenähtud vaktsiinid.
Vastsündinuid vaktsineeritakse tuberkuloosi vastu reeglina sünnitusmajas.
Väikelaste vaktsineerimisi viivad läbi perearstid või –õed.
Kooliealiste laste ja noorukite vaktsineerimisi korraldab kooliõde.

Piisava vaktsineerimistega hõlmatuse tulemusena kujuneb elanikkonnal kollektiivne  immuunsus. See tähendab, et nakkushaigus ei saa enam levida, kuna pole piisavalt vastuvõtlikke inimesi. Elanikkonna immuunsusfooni kujundamine ja hoidmine on vajalik seni, kuni haigus lõplikult likvideeritakse. Kui vaktsineerimistega hõlmatus ei ole piisav või jääb ebaühtlaseks,  jäävad haigustekitajad ringlusesse ja võivad tekkida uued haiguspuhangud.   

Erinevate riikide immuniseerimiskavad võivad erineda. Põhjuseks on riikide erinev nakkushaigustealane olukord ja tervishoiukorraldus. Üheks põhjuseks on kindlasti ka erinevad majanduslikud võimalused ja prioriteedid tervishoius.

Prioriteetsed on need vaktsineerimised, mis aitavad ennetada raskete tagajärgedega nakkushaigusi ning vältida nendest põhjustatud haiguskoormust, sh tüsistusi ja surmajuhte.   

Eestis vaktsineeritakse  lapsi ja noorukeid tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Samuti toimub täiskasvanute vaktsineerimine difteeria-teetanuse vastu iga kümne aasta tagant.

VanusVaktsiini nimetus ja manustamise kordsus
12 tundi HepB 1*
1–5 päeva BCG
2 kuudRV 1
3 kuud DTaP-IPV-Hib-HepB 1 + RV 2
4,5 kuud DTaP-IPV--Hib-HepB 2 + RV 3**
6 kuud DTaP-IPV -Hib-HepB 3
1 aasta MMR 1
2 aastat DTaP-IPV-Hib-HepB 4
6-7 aastat DTaP-IPV
12 aastat HPV 1,2***
13 aastat MMR 2
15-17 aastat dTaP
Täiskasvanud, iga 10 

aasta järel

dT 7

Tähiste seletused:
HepB – B-viirushepatiidi vaktsiin
BCG –  tuberkuloosi vaktsiin
RV –     rotaviirusnakkuse vaktsiin
DTaP-IPV-Hib-HepB – difteeria, teetanuse, atsellulaarse läkaköha, inaktiveeritud poliomüeliidi ja Haemophilus influenzae tüüp b vaktsiin ja B-viirushepatiidi vaktsiin (kuuevalentne vaktsiin)
MMR – leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin
DTaP-IPV – difteeria, teetanuse, atsellulaarse läkaköha ja inaktiveeritud poliomüeliidi vaktsiin  (neljavalentne vaktsiin)
HPV -    inimese papilloomiviirusevastane vaktsiin
dTpa –  difteeria, teetanuse ja atsellulaarse läkaköha vaktsiin
dT –      difteeria ja teetanuse vaktsiin
 
* Üksnes HBsAg-positiivsetel või raseduse ajal B-viirushepatiidi osas analüüsimata emadel sündinud riskirühma kuuluvad vastsündinud
** Üksnes rotaviirusnakkuse viievalentse vaktsiini korral 
*** Üksnes tütarlapsed. Esimese ja teise annuse vaheline minimaalne intervall vähemalt 6 kuud, kuid mitte rohkem kui 13 kuud Vaata lisaks: Riiklik immuniseerimiskava