Accessibility

Haiguste ja vaktsiinide kõrvaltoimete mõju võrdlus

 

Käesolevas tabelis on esitatud haiguste mõju ja vaktsiinide kõrvaltoimete vaheline võrdlus, mis põhineb Austraalia immuniseerimise käsiraamatu üheksandal väljaandel, mis avaldati 2013. aastal https://ww2.health.wa.gov.au/Articles/A_E/Comparisons-of-the-effects-of-diseases-and-the-side-effects-of-vaccines

 

Haigus

Haiguse mõju

Vaktsiini kõrvaltoime

Difteeria

  • Bakterid levivad piisknakkuse teel.
  • Põhjustab tõsiseid kurguprobleeme ja hingamisraskusi.
  • Kuni üks seitsmest patsiendist sureb.
  • Bakterid vallandavad toksiini, mis võib põhjustada närvihalvatust ja südamepuudulikkust.
  • Umbes ühel inimesel kümnest esineb paikne turse, punetus või valu süstekohas (DTPa/dTpa vaktsiin).
  • Palavik (DTPa/dTpa vaktsiin).
  • DTPa kordusannuste manustamine võib mõnikord põhjustada jäseme ulatuslikku turset, ent see kaob täielikult mõne päeva jooksul.
  • Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva.

A-hepatiit

  • Viirus levib väljaheitega saastunud vee/toiduga kokkupuutel või allaneelamisel või A-hepatiiti põdeva inimese väljaheitega kokkupuutel.

Vähemalt seitsmel täiskasvanud patsiendil kümnest esineb:

  • ikterus (naha ja silmavalgete kollasus)
  • palavik
  • anoreksia (isutus)
  • iiveldus
  • oksendamine
  • valu maksa piirkonnas
  • halb enesetunne (väsimus).
  • Umbes ühel inimesel viiest esineb paikne turse, punetus või valu süstekohas.
  • Tõsiseid kõrvalnähte esineb väga harva.

B-hepatiit

  • Viirus levib peamiselt vere, seksuaalse kontakti kaudu või emalt vastsündinud lapsele.
  • Põhjustab ägedat hepatiiti (maksapõletik) või kroonilist nakkust (nn kandja).
  • Umbes ühel neljast nakkuse kandjast areneb välja tsirroos või maksavähk.
  • Umbes ühel inimesel 20st esineb paikne turse, punetus või valu süstekohas.
  • Kahel inimesel sajast esineb palavik.
  • Anafülaksia esineb umbes ühel inimesel miljonist.
  • Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva

Hib

  • Bakterid levivad piisknakkuse teel.

Hib võib põhjustada järgmist:

  • meningiit (ajukelmepõletik)
  • epiglotiit (kõripealisepõletik, mille puhul esineb hingamisteede sulguse oht)
  • sepsis (vereringe infektsioon)
  • septiline artriit (liigeste infektsioon)
  • Umbes üks 20st meningiiti põdevast inimesest sureb ja umbes ühel neljast ellujäänust esineb püsiv ajukahjustus.
  • Epiglotiit on ravita alati ja kiiresti surmav.
  • Umbes ühel inimesel 20st esineb paikne turse, punetus või valu süstekohas.
  • Umbes ühel inimesel 50st esineb palavik.
  • Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva

Inimese papilloomiviirus

  • Viirus levib peamiselt seksuaalse kontakti kaudu.
  • Kuni 80% elanikkonnast nakatub oma elu jooksul HPV-sse.
  • Mõned HPV tüübid on seotud vähi arenguga.
  • Umbes seitse emakakaelavähi juhtumit kümnest (üle maailma) on seostatud HPV-16-ga.
  • Umbes ühte emakakaelavähi juhtumit kuuest (üle maailma) on seostatud HPV-18-ga.
  • Umbes kaheksal inimesel kümnest esineb valu süstepiirkonnas.
  • Umbes kahel inimesel kümnest esineb paikne turse, punetus või valu süstekohas.
  • Kuni kolmel inimesel kümnest võib esineda:
  • peavalu
  • palavik
  • lihasvalu
  • väsimus.
  • Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva

Gripp

  • Viirus levib piisknakkusena.
  • Umbes üks inimene kümnest kuni üks inimene viiest haigestub igal aastal grippi.
  • Gripp põhjustab järgmist:
  • palavik
  • lihas- ja liigesvalu
  • kopsupõletik.
  • Eestis sureb grippi igal aastal ca 50 inimest.
  • Suurendab haiglaravi vajadust väga noorte (alla viie aasta) ja vanemate inimeste hulgas.
  • Teiste riskirühmade hulka kuuluvad:
  • rasedad
  • ülekaalulised inimesed
  • diabeetikud
  • teatud krooniliste haigusseisunditega inimesed.
  • Umbes ühel inimesel kümnest esineb paikne turse, punetus või valu süstekohas.
  • Palavik esineb umbes ühel lapsel kümnest vanuses kuus kuud kuni kolm aastat.
  • Guillaini-Barré sündroom esineb umbes ühel inimesel miljonist.
  • Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva

Leetrid

  • Aärmiselt nakkav viirus, levib piisknakkusena.
  • Põhjustab palavikku, köha ja punetust.
  • Umbes ühel leetreid põdeval lapsel 15st tekib kopsupõletik ja ühel tuhandest entsefaliit (peaajupõletik).
  • Iga kümne lapse kohta, kellel tekib leetritest tingitud entsefaliit, sureb üks ja paljudel neist tekib püsiv ajukahjustus.
  • Umbes ühel 100 000st tekib alaäge skleroseeruv panentsefaliit (SSPE) (peaaju degeneratsioon), mis on alati surmav.
  • Umbes ühel inimesel kümnest esineb paikne turse, punetus või valu süstekohas.
  • Umbes ühel inimesel kahekümnest tekib lööve, mis ei ole nakkusohtlik.
  • Trombotsüütide arvu vähenemine (mis põhjustab verevalumeid või verejooksu) pärast MMR-i vaktsiini esimese doosi manustamist tekib umbes ühel inimesel 20 000–30 000st.
  • Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva

Meningokoki-nakkus

  • Bakterid levivad piisknakkuse teel.
  • Põhjustab sepsist (vereringe infektsioon) ja meningiiti (ajukelmepõletik).
  • Umbes üks patsient kümnest sureb. Ellujäänutest 1–2 inimesel kümnest esineb püsivaid pikaajalisi probleeme, nt jäsemete kaotus ja peaaju kahjustus.
  • Ühel kümnest inimesest esineb:
  • paikne turse, punetus või valu süstekohas
  • palavik
  • ärrituvus
  • isutus
  • peavalud (konjugeeritud vaktsiinid).
  • Umbes ühel inimesel kahest esineb paikne reaktsioon (polüsahhariidvaktsiin).
  • Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva

Mumps

  • Viirus levib sülje kaudu.
  • Põhjustab turset kaelas ja süljenäärmetes, samuti palavikku.
  • Ühel lapsel 5000st esineb entsefaliit (peaajupõletik).
  • Ühel mehel viiest (nooruk/täiskasvanu) esineb munandite põletik.
  • Mõnel juhul põhjustab mumps viljatust või püsivat kurtust.
  • Umbes ühel inimesel sajast võib esineda turse süljenäärmetes.
  • Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva

Läkaköha

  • Bakterid levivad piisknakkuse teel.
  • Põhjustab paukuvat pikaajalist köha, mis kestab kuni kolm kuud.
  • Umbes üks 125st alla kuue kuu vanusest imikust, kes paukuvalt köhib, sureb kas kopsupõletiku või ajukahjustuse tõttu.
  • Umbes ühel inimesel kümnest esineb:
  • paikne turse, punetus või valu süstekohas
  • palavik (DTPa/dTpa vaktsiin).
  • DTPa korduv doos võib mõnikord põhjustada jäseme ulatuslikku turset, ent see kaob täielikult mõne päeva jooksul.
  • Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva

Pneumokoki-nakkus

  • Bakterid levivad piisknakkuse teel.
  • Põhjustab järgmist:
  • sepsis (vereringe infektsioon)
  • meningiit (ajukelmepõletik)
  • mõnikord muud infektsioonid.
  • Umbes kolm meningiiti põdevast kümnest inimesest sureb.
  • Täiskasvanutel on ühel kolmandikul kõikidest kopsupõletiku juhtumitest ja kuni pool haiglaravi vajavatest kopsupõletiku juhtudest põhjustatud pneumokoki-nakkusest.
  • Umbes ühel inimesel viiest esineb paikne turse, punetus või valu süstekohas või palavik (konjugeeritud vaktsiinid).
  • Kuni ühel inimesel kahest esineb paikne turse, punetus või valu süstekohas (polüsahhariidvaktsiin).
  • Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva

Lastehalvatus

  • Viirus levib väljaheite ja sülje kaudu
  • Põhjustab järgmist:
  • palavik
  • peavalu
  • oksendamine
  • võib viia halvatuseni.
  •  
  • Kuigi paljude infektsioonidega ei kaasne mingeid sümptomeid, sureb paralüütilise lastehalvatuse tõttu kuni kolm patsient kümnest ja paljud ellujäänud patsientidest jäävad püsivalt halvatuks.
  • Paikne punetus, valu ja turse süstekohas on sageli tekkivad kõrvalnähud.
  • Kuni ühel patsiendil kümnest on palavik, nutuhood ja vähenenud söögiisu.
  • Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva

Rotaviirus

  • Viirus levib fekaal-oraalse ülekande teel.
  • Põhjustab gastroenteriiti, mis võib osutuda tõsiseks.
  • Haigus võib kulgeda kerge kõhulahtisusega, ent võib esineda ka raskekujulist dehüdratsiooni põhjustavat kõhulahtisust ja palavikku, mis võivad viia ka surmani.
  • Enne vaktsiini kasutuselevõttu:
  • 1000 last vajas igal aastal haiglaravi
  • 1200 vajas igal aastal perearsti abi.
  • Kuni kolmel inimesel sajast võib tekkida kõhulahtisus või esineb oksendamine nädala jooksul pärast vaktsiini manustamist.
  • Umbes ühel imikul 17 000st võib esineda invaginatsioon esimestel nädalatel pärast esimest või teist vaktsiinidoosi.
  • Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva

Punetised

  • Viirus levib piisknakkusena.
  • Põhjustab palavikku, löövet ja lümfisõlmede suurenemist; nakatunud rasedate puhul põhjustab raskeid loote väärarenguid.
  • Patsientidel esineb tavaliselt lööve, lümfisõlmede suurenemine ja valulikkus ning liigeste valulikkus.
  • Ühel inimesel 3000st väheneb trombotsüütide arv (põhjustab verevalumeid või verejooksu)
  • Ühel inimesel 6000st esineb entsefaliit (peaajupõletik).
  • Kuni üheksal raseduse esimesel trimestril nakatunud kümnest imikust tekib raske   kaasasündinud väärareng (sealhulgas kurtus, pimedaks jäämine või südamerike)
  • Umbes ühel inimesel kümnest esineb paikne turse, punetus või valu süstekohas.
  • Umbes ühel inimesel 20st on suurenenud lümfisõlmed, kaelakangestus või liigesevalud.
  • Umbes ühel inimesel 20st esineb lööve, mis ei ole nakkusohtlik.
  • Trombotsüütide arvu  vähenemine (mis põhjustab verevalumeid või verejooksu) pärast MMR-i vaktsiini esimese doosi manustamist esineb umbes ühel inimesel 20 000–30 000st.
  • Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva

Teetanus

  • Põhjustab pinnasest saadud bakterite toksiin.
  • Põhjustab valulikke lihasspasme, krampe, lõualuukrampe.
  • Umbes kaks patsienti sajast sureb.
  • Kõige ohutlikum on haigus väga noortel või vanadel inimestel.
  • Umbes ühel inimesel kümnest esineb paikne turse, punetus või valu süstekohas või palavik (DTPa/dTpa vaktsiin).
  • DTPa korduv annus võib mõnikord põhjustada jäseme ulatuslikku turset, ent see kaob täielikult mõne päeva jooksul.
  • Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva

Tuulerõuged

  • Väga nakkusohtlik viirus.
  • Põhjustab madalat palavikku ja villilist löövet (vedelikuga täidetud lööbeelemendid).
  • Viiruse reaktivatsioon võib hiljem põhjustada vöötohatist (herpes zoster).
  • Ühel patsiendil 100 000st kaasneb entsefaliit (peaajupõletik).
  • Nakkus raseduse ajal võib põhjustada loote väärarenguid.
  • Kui ema põeb tuulerõugeid sünnitamise ajal, võib ka vastsündinu nakatuda kuni ühel kolmandikul juhtudest.
  • Umbes ühel inimesel viiest esineb paikne reaktsioon või palavik.
  • Umbes kolmel kuni viiel inimesel sajast võib tekkida kerge tuulerõugetaoline lööve.
  • Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva